08 jaanuar 2022

Arvepaanika

Paar kuud tagasi, muude katastroofide käigus, läks osade elektripakettide hind lappama. Ajalehest võis lugeda, kuidas inimesed ikka 1200 ja 1500 euri jagu pidid oma rösteri, telku ja veesoojendaja arveid maksma. Mul on kyll fikseeritud hinnaga pakett, aga nädalaid ajusse tilkunud jauramist, valitsuse sõimamist ja muud meedjašjõud tekitas korraliku psyhhol...psyhhiaatrilise barjääri minu ja elektrimyyja vahele. Juba mitu päeva prokrastineerin ja ei taha yhtegi äppi ega keskkonda kohutavalt suurte arvete hirmus avada - minu sisemine Robert McPart vehib jalutuskepiga ja karjub: "Ma ei anna mitttte kellelegi mitttte ainsatki senti oma armsat rahakest!!!" 
Aga looduse st elektronide voolu vasta ei saa. Telo teavitustes on ootamas värskete bittide järele lõhnav trykisoe elektriarve ja ma toksin masohhistliku värinaga seda hiiobi sõnumit. Mul on kõik teised arved veel maksmata, autosid remontida sel kuul ei tahaks, reisimiseks on liiga kylm, majaremonte ja muud mudru saab veel edasi lykata, nii, nii... syda pigistab, kõri kipitab... 44.82 €.
On kyll suur arve.
Nagu tavaliselt.
Kurat.

11 kommentaari:

Morgie ütles ...

Nunuh. Kas teie lektriga ülsse ei küta?
Meil oli julmast kokkuhoiust ja külmetavatest tubadest hoolimata 200 eurot.

Marfa ütles ...

Meil oli ka 200 eurot, kusjuures eelmise aasta sama kuu arve oli 85. Edasi võib igaüks ise arvutada ;)

Lendav ütles ...

Meil on arved olnud muidu kusagil 50-60 ümber, nüüd siis 85.-. Suuri muutusi käitumises pole olnud, keskküte võtab ikka oma, et ventilaator ja pumbad töötaks (kütmine ise käib puudega). Puhtalt elektrist tulevat soojust kasutab ainult boiler, aga ka see on võrgust välja tõmmatud - vett ju kaevust kätte ei saa (detsembri jooksul oli vee- ja boileripäevi ehk nädalajagu). Valgustus ja muu pisimudru on vähetähtis, söögitegemist on ka olnud umbes sama palju kui alati. Kui majaproua oma tubades salaja elektriradikaid tarvitas, see oli kaks aastat tagasi, siis olid küll päris hirmsad arved. Kilovatte oli kulunud uskumatul hulgal. Kõuts veel küsis, proua muidugi salgas, et majas sihuke elektriröövel on. Murdsime pead ja katsetasime erinevate voolutarbijate (külmkapp, boiler jt) tarbimist portatiivse voolumõõtjaga, aga aru ei saanudki, milles asi. Selgus saabus hulk aega hiljem, kui minia ütles, et radikad olla proua toas luku taga huuganud.

Võrreldes tolle ajaga on praegune elektrikulu meil veel normi piires.

Morgie ütles ...

eks külmema ilmaga kulubki igasugust energiat kütmiseks rohkem, sh ka puid, petrooleumi ja hingeõhku, nii et kõike ei saa ainult hinnatõusu kaela ajada - minu arust oli seekord enneolematult külm detsember.

Lendav ütles ...

Oli või? Enneolematult? Mu meelest lihtsalt mõnevõrra külmem, kui keskmine, aga ei midagi üle mõistuse vapustavat.

mustkaaren ütles ...

No oli. Ma pole mitukymmend aastat näinud, et detsembri ESIMESEL poolel on mitu -20 või kylmemat päeva, Tõraveres mõõdetud ykspäev viimase 150 aasta detsembrite rekord, -27,8°C. Veel vingem, novembri viimastel päevadel maha tulnud lumi kestis meil põmst aasta lõpuni, aga juba mitukymmend aastat jääb maha alles jaanuaris sadav lumi.. Ma pidin detsembris ka yhe erakorralise korstnatorurookimise ette võtma ja veevärgil yhte kindlat kohta sulatama ikka palju kordi. Ja mu vend kylmetas "jahedama ilmaga" metsas jalad ära, kuu aega hiljem on ikka tõbine, see "jahe" tähendab siis ilmselt -20 juures sygisest e õhukest mundrit. Neid imeasju oli veel md 😁

Lendav ütles ...

See näitab, kui erinevad on inimeste mälud. Mina jälle mäletan, et umbes korra või kaks kümmeaastaku jooksul on keskmisest külmem ja/või lumisem talv või lausa paar järjest. Näiteks 2008/09/10 olid järjest kaks väga lumist (ja kohati ka külma) talve. 2008 tuli lumi maha umbes kadripäeval, tuli hullusti ja maha ka jäi. Aasta hiljem talvel sadas palju vanu ja väsinud katuseid lumekoorma all sisse, ka meie puukuur vajas 2010 veebruari algul kiiret abi ja toestamist.
Muidugi ma ei pretendeeri absoluutsele mälule, see "mälu", et regulaarselt mõnede aastate takka on jälle keskmisest külmem, on tegelikult kõigest arvamus ja tunne, mitte faktimälu.

Tundemälu kohta veel üks näide - mõni aasta tagasi oli kuni vanariigi aastapäevani väga pehme ja leebe, lund eriti mitte, külmakraade napilt ja suladega vaheldumisi. Kuni veebruari lõpuks jõudis kohane pakane (-20, öösiti -25). Tuli mitmeks päevaks, oli lausa nädal ja mõni päev pealegi. Ja siis sõbranna kurtis, et tema nii külma talve ei mäletagi. Mina jälle imestasin, et nii vana inimene, üle viiekümne, peaks neid pakaselisi talvi olema näinud ju küll. Aga tema jaoks oli tolleks hetkeks külm muutunud talumatuks (jala tööle käimine) ning emotsionaalsesse temperatuurimällu mahtusid ainult viimased seitse päeva.

Küllap olen ka mina mõne ilmastikunähtuse suhtes pime või tundetu, nii et ärge pange pahaks, kui ma mõnda asja teistmoodi mäletan.

Lendav ütles ...

Mälu on üldse üks omamoodi asi. Kaldun arvama, et vähemalt temperatuuri koha pealt jääb meelde rohkem see, mis häirib ja on raske taluda. Senikaua, kuni ma vaatan krõbekülma sädelevat talvemaastikku aknast, endal on samal ajal hea, soe ja muretu, siis ma ei jää tegelikult mäletama, kui külm väljas reaalselt olla võis. Eks muude ilmastikunähtustega ole sama lugu. Meelde jääb eelkõige see, millest endal on teravad (füüsilised ja ka emotsionaalsed) mälestused.

mustkaaren ütles ...

Absoluutselt! 2008 novembri lõpus oli sihuke lumeuputus, et ma läksin jala tööle (u 14 km), sest autod olid akendeni lumes, koju sain ylejärgmine päev, nuiasin veel Sinu ja Mari käest öömaja 😁😁 aga siis tuli masu ja rohkem ei mäleta 😁
Asukoht ka loeb ilma mäletamise juures, kliima võib yksteisest juba 15 km kaugusel asuvates kohtades kyllaltki erinev olla. Otepää ja Tartu, linnaline asula vs hajakyla, sisemaa ja rannik, väga erinevaid kliimasid on Eestis ...100. Me ei saa, lisaks kogemuste mäletamisele, ka asukoha tõttu elu sees sarnaseid asju mäletama.
Mul tuleb praegu iga jumala hommik 1 laps kylasse kl 7-sele koolibussile viia, u 2,5 km. Kitsal pimedal kõveral maanteel koperdaks ta seda u 45 min. Kuna see on eluohtlik (mh palgikärude eest lumevalli hyppamine), siis tassin ma teda ise sinna. Kell 7 kylmast krigisevat diiselautot käima panna on mõnikord huvitavam kui mõni teine kord, ja auto näidikute suured (kylma)numbrid jäävad mu silmamälusse.

mustkaaren ütles ...

Ja muidu pikast talvest jääbki meelde ainult paar eriti uvitavat päeva.

mustkaaren ütles ...

Ma mitte ei pane pahaks, vaid olen vaimustatud sellest, et loodusel sellised vigurid on - minu majapidamine on põllu peal, päikese käes, kui päikest olrma juhtub, mõne põõsa vari ehk hoovi ymber, aga kes elab metsa sees, sellel on hoopis teistsugune kliima. Ma kuskilt mäletan, et teie elate metsale suhteliselt lähedal ja mets on suure osa aastast mõnus tuule- ja kylmavari.