01 detsember 2021

Tubased jahvatused

Näh, tänagi pole ilusat pilti, vaid jälle mingi plära. 

Haruldaselt tihe mulaajamine ja harjutused ajukasutamiseks tulevad sellest, et leidsin lauasahtlist läppari. Kes selle sinna pani, ikka ise pani. Ja issanda imeteod olgu kiidetud, mitte ykski laps ei olegi avastanud, et tal mängimiseks koolitööde jaoks vaja minu võimsam arvutt  juust ära rekvireerida. Ostsin selle juustu, sest yhe lapse koolitöödejuust põles maha ja ta sai minu oma endale - kohe oli vaja -, vaatasin speksid yle, mängisin paar kaardimängu ja panin rasvaste näpukeste eest sahtlisse ära. Ja unustasin kolmeks kuuks. No et mida ma muidu läppariga teha tahtnud oleksin? Hyva lugeja ehk mäletab, et ma vahest harva, kui igapäine s.tavedu aega jätab, tikin tikkimismasinaga kärpseid pahaaimamatute lähedaste kardinatele, särkidele, tekkidele ja mujale, mida nad hajameelselt laokile jätavad. Peale kärbeste on mul veel mõnijagu nii masinatega kaasa tulnud kui netist ostetud tikkimisfaile ja neid on ju vaja alla laadida, kontrollida, hoiustada, tikkimismasinasse eksportimiseks mälupulkadele panna ja vajadusel veits parandada. See oli siis algne idee ja eellugu, eksole. Päriselu nii lihtne ja selge ei ole, sest ma olen vaba mees vabal maal ja seega ei viibuta keegi minu suunas ei piitsa ega ka supikulpi, selle viimasega majandamine on paraku vägagi aeganõudev. Aga jälle - kesse tegi, ikka ise tegi. Need on minu valikud, et kas ma tahan sooja tuba, lumetuks roogitud radasid, mitte päris sopa sisse uppuvat tuba (aga sopast siin juba puudust ei ole), siidisärki, kristallkingakest ja muud eluvajalikku, mille tekitamine paraku võtab AEGA. Hyva lugeja suureks rõõmuks jätan täna ära kaebtused selle yle, KUI lyhikesed on minu ööpäevad ja kui vähe aega tegelda ka muu kui olmega, sest see tundub olevat yleyldine häda.

Ehh, täna hommikul osutus, et noorim laps on mingi tativiiruse ja palavikuga sirakil, näost punane ja lohutamatu. Eks mas vedelesin diivanil, ukerdasin sokikudumise kallal (kuradi peenmotoorika) ja vastasin lapse lugematutele korduvatele kysimustele. Ennelõunane aeg pole aga täiuslik, kui sa pole õuearktikast kööki sooja kärutanud paari päeva kyttepuude varu kolmele koldele, kytnud seda maja otsa, kus sa parasjagu koos haige lapsega aega veedad, ja eriti täiuslikuks teeb päeva mõningane lumerookimine. Ma räägin, selle kirjeldamiseks kulub 1 lause, aga ärategemiseks mitu tundi. Ja praegu treenin peenmotoorikat, vedelen tugitoolis ja valutan keret, tutvun voogedastusplatvormi progerokkmuusikavalikuga ning olen lihtsalt ilus  mõttetu.

Jälle tahaks kiita internetiavarusest leitud nähtamatuid sõpru. Kuna ma ei suuda ega taha enam lugeda juturaamatuid, siinkandis kättesaadavad huvitavad maakeelsed käsiraamatud, õpikud ja manuaalid on kõik loetud, moblamänge ka lõpmatuseni mängida ei jaksa, laulukooris ja kuntsiringis ma ei käi, käsitööga väsinud fyysis enam hakkama ei saa ja pille valutavate kätega palju ei mängi, siis hakkasin millalgi plogisid lugema. Oma vanade sõbrannade blogrollide ja kommentaariumide kaudu leidsin nii mõndagi sellist, mida on väga kosutav lugeda - inimeste muhe ja ilus keelekasutus, suur lugemus ja/või haritus, väga põnevad ametid ja harrastused ning nauditavalt mahlakalt kirja pandud igapäevaelu on palju parem lugemisvara kui julgelt enamus ilukirjandust ja uudistelehti, lisaks see Päris Inimesega tutvumise moment. Ma ei saa lugeda pikki tekste ja ennast harida, aga plogidest leiab mitmekylgselt huvitavat kraami elulises kastmes ja ohtrate asjatundlike kommentaaridega. Ma manustan neid õhtuse AD peale ja loen, kuni nõrken. 

4 kommentaari:

Futu ütles ...

Talv on ainult selle poolest tore, et talvel saab kevadet oodata. Muud aastaajad selleks ei kõlba.

mustkaaren ütles ...

Kyll oleks toas palju asju teha, aga õrn lõunamaa loom jääb 6-tunnisest päevalaadsest valgustootest uimaseks nagu tyhi kohvioakott.

Lendav ütles ...

Blogimaailm on rikas ja värviline. See on tõsi.

Morgie ütles ...

Krt selle laulmiseasja peale võiks ikka mõelda...