Ma olen natuke kuri. Veidi tige, mõnevõrra pahane ja väheke raevus. Veitsa isegi marus, tuleb täpsustada.
Ah et milles asi.
Pärast õudset, traumeerivat kylmalainet, kus sai kangete jäsemetega vahetpidamata mitmeid koldeid köetud, veevärgi vahepaakide täitmisel kaevupumba kivikõvade pvc-voolikutega nõiutud, abitumate pereliikmete soojade vattide olemasoluga tegeldud, ahastatud diiselmootoriga autode võimaliku kottilendamise pärast (mitte et nad oleks seekord, aga elukogemus ytleb, et see ON VÕIMALIK), tuli näpuotsaga sooja ilma. Paar närust päevakest. Mu näpuotsad said kypse ploomi moodi lõhkiplaksatamisest veits puhkust, sain paari päeva sees isegi sokkide kudumist ette võtta ...ja nyyd saab see jälle otsa. Nimelt, kui mul pöidlad ja nimetissõrmed mõne töö käigus mõranema hakkavad, siis ma panen pragude peale võid ja kleebin haava maalriteibiga kinni - see lubab kyll teha rohmakamaid majatöid, aga mitte peent käsitööd, raisk! Kurat! Ma olen sõna otseses mõttes päikesekyttel ja talvel alternatiivsetest energiaallikatest toitva soojuse hankimine kulutab samapalju energiat, kui sellest naha vahele saab. Ärgu öeldagu, et see on eakohane nähtus - ma ei ole veel 80-aastane, aga lihtsalt kere on mitmel põhjusel ootamatult hõredaks muutunud, vitamiinid ja muu raha eest saadav efekti ei anna, näitavad mitmed loomkatsed minu isiklikul yhikul. Selle infopaketi ja iseenesest lahti hyppavate koleda sisuga kaustade, kui arvutiga mässamise keelt kasutada, allasurumine võtab samuti energiat, muide.
Pidevast kylmatundest on ka aju tardunud. Tänase päeva tshälends oli tikkimisfaile töötleva tarkvara "uude" läpparisse uuesti allalaadimine (kopeerimiskaitse ja moodulikoodidega asjake) ja käivitamine ja erinevate failide lahtipakkimise ning kolimise meenutamine. (Kuradi pakkimistarkvara.) Selle peale kulus mitu tundi kallist sokikudemise aega, samuti kulus sedasamust kallist aega kytmise, pesupesu ja toiduteo peale. Kuna majanduspäev pole veel läbi, enne kylma ööd tuleb kaevupumba voolik lahti kruvida ja veest tyhjaks lasta, syya tahaks ka, ja mitusada liitrit puhast pesu perele laiali jagada ja suuremad esemed ise kokku pakkida, siis ei saa ma veel tikkimise tööproovide peale vihastamisega tegelema hakata. Muud, kui hilist lõunat võtma, et jõuaks selle kõigega ka tegelda ja korralikult raevutseda, sest adrekas annab jõudu. Kurat, juhhei!
8 kommentaari:
Kuule, mul on TÄPSELT sama häda talveti! Juba aastaid. Agas viimastel Eesti-aastatel - pöidla- ja nimetissõrme otsad pragunevad. Teinekord lausa vereni. Megavalus. Ainuke, mis aitab, on lõhenevate alade naha õhukesena hoidmine. Paks nahk praguneb kergemini. Viilin küüneviiliga sõrmeotsi. Ja kui on mingi vaba tühja-istumise moment, masseerin kookos- või beebiõliga, hõõrudes nimetet sõrmi vastamisi. Aga enne masseerimist peab sõrmi soojas vees leotama, siis kraam imendub paremini. Probleemsetel kohtadel naha õhukesena hoidmise nõu andis mulle üks apteeker Eestis.
Mul kah ju see asi, et teen kodus igat sorti töid – ja oo kuidas ma tean, kui võimatu on näiteks remonttöödest lõhenenud sõrmeotstega peent käsitööd teha…
*ALGAS viimastel Eesti-aastatel.
Paha siga teatab, et viilimise jaoks vajalikku suurt televiiisorit meil pole. Ja kuidas sa jõllitad juutuubi väikesest läppariekraanist 😁😁 md, pöidlanaha koorimise kui abinõu avastasin paar talve tagasi, aga alati ei viitsi, seega on see mõnevõrra omatehtud häda.
Nojah, eks selle taha on hea pugeda, et suurt telekat pole :)
Aga tõsisemalt, mul sama häda, et alati ei viitsi pöidlanahka õhukesena hoida, ja siis on lõhed kohal nagu naksti.
Sel talvel olen siiani siiski suht kergelt pääsenud, ptüi-ptüi-ptüi, eelmine oli ikka väga hull.
Tänan teid südamest, armsad provvad, ma nüüd tean, et nahk tuleb õhukesena hoida :) Ma olen iga talv lõhenenud kätega hädas, igasugu olluseid endale kilode kaupa peale määrinud ja tolku pole eriti olnud.
Aga külma talve pärast pole vaja muretseda, ma loodetavasti sõidan jaanuari algul teise koju ja siis peaks kohe sulale minema, sest ei hakka ju armas Jumal ometigi hr Abikaasale igapäevast kütmismaratoni kaela saatma. Loodame, et lennukid ikka lendavad ja saabubki Eestisse soe pehme jaanuar.
Kui sõrmeotsad juba lõhki, siis haavaliim on natuke abiks.
Vanaaasta tulebki kylm, ma arvan, et Sinu loodusvaatluste kokkuvõte on nostradaamuslikult õige.
Meil käib vesi kaevus külmaga edasi-tagasi. Nii kui kõrgrõhkkond ja külm tulevad, vesi kaob. Täna hommikul läks jälle. Aga lund, mida sulatada, on imeõhuke kirme... Joogivee toome niikuinii mujalt, aga pesuvett ja vetsu valamise vett ju käsitsi kanistritega vedada ei jaksa hästi. Muidu mul otse külma vastu väga midagi pole, saame hakkama. Aga see veejant, see käib päriselt närvidele.
Postita kommentaar