03 juuni 2020

Minu elemendid

Olen metsast pärit ja miskipärast on yks mu talente ennast puiduhunnikutega ymbritseda. Kas siis värske kyttepuidu, kõdunenud kõrvalhoonete lammutamise saaduste või mitmesuguse raas kobedama ehituspuidu.
Praegu on päevakorras majapidamise eelviimase e 2- kambrilise kokku kukkuda lastud suure aida kraamimine, eelmiste - suure lauda ja korraliku kyyni - rookimine on yhel pool. Aega võttis see sellepärast, et varemed olid VÄGA hullusti prygi täis topitud. Ait ei ole erand. Õnneks on enamus kõntsast toidupakendid ja alkoholipudelid ja asula pakendikonteinerid on tasuta. Ka 90-te alguses kokkuvarastatud, aga realiseerimata jäänud kaablirulli võtab Kuusakoski tasuta vastu, ma vähemalt loodan. (Paar nutsakat on võetud, loodetavasti ei ole nende töökorraldus muutunud).
Kraamimisega on veits kiire ja sellel on põhjus. Lastel on koolist miskine suveprojekt, tytar valis onni ehitamise. Noorem poiss joonistas algvisandi, kõrgetel jalgadel ja redeliga majakese, tydrik täpsustas mõõdud. Ma niisama mingi pinnasele kokkuklopsitud kuudi peale ei taha palki raisata, niisiis aidavareme tagumise kolmandiku koha peale tuleb maakividele tehtud mängumaja, kuhu mina ka sisse mahun.
Varemete kraamimine on õpetlik ja annab palju, väga palju mõtteainet ja kasulikku infi. Lisan viimase 2 päeva vaated.





2 kommentaari:

Marfa ütles ...

Ootan huviga pilte onni valmimisest :)
Arusaamatu, kust inimesed omal ajal nii palju prahti välja võlusid. Poes midagi ei müüdud, aga prahihunnikud olid laeni ja kõrgemad. Müstika!

Lendav ütles ...

Eks prahti ikka kogunes. Koguti ju kümneid aastaid. Prügiveokohustus ja võimalus maapiirkondades on siiski üsna uus asi. Maal oli koduloomi, nende rohuampullid ja-pudelikesed on täiesti omaette prügiliik, mida linnas polnud. Kaltsud, vanad pannid, pudelid, värvipurgid, kõik topiti prügiveo puudumisel "kuhugi silma alt ära". Vabariigi ajal juba ka plastpakendid.