Paar uut lugu

...

Silmapiirini sillutis, piparkoogimajade punased

aknapaled, nikerdustega välisuksed,

Värvitud plankaedade kohal naeratavad kypsed suveõunad

Kukuvad potsudes lillepeenardesse

Tokkroosid, hooviserva asfaldipragudest oma viljakust kuulutamas,

Mängivaid lapsi peitev kohev elupuuhekk

Ja tuvisid jootev sammalduv vihmaveerenn

Silmavad mind, tuult väljal, tulemas ja minemas

Nad on kellegi poolt loodud,

Et need, kes tulevad pärast teda,

Ei peaks iial teada saama,

Et kunagi ja et tänagi kuskil

On kõik hoopis teisiti.

...

Ma kardan iseenda peegelpilti

Kõiki aknaid neist möödudes kahtlustavalt kiikan

Kas see elajas, keda yhiskond sadistliku rõõmuga vormis

Ja valmistas olema kalk ja oma arvamuseta superkäsutäitja,

Suuremate pehme mänguasi ja väiksemate

Masendusest sihikindel hirmutaja

Astub sealt välja, et uuesti, uuesti

materdada siinpool klaasi kõndivat

Inimest,

Kunstnikku, Elavat Hinge.

Ma töötan, et teda unustada,

Loon, et teda tõrjuda ja õpin tugev olemist

iga päev uuesti, uuesti. Aga.

See, keda ma klaasipindadel näen,

Ei jäta mind kahjuks kunagi maha.

...