03 juuli 2018

Saunaeide võlukindad ja teisi muinasjutte

Elanud kord yks eit. Tal olnud lapsepõlvest saati nõrkus ja armastus puidu, ahjude, tule, suitsu ja muu säärase vastu. Kuna lapsepõlves ei oldud tema vastu kuigi lahked, läind ta suurde linna lõbunaiseks ja hobesevargaks õppima ja elanud pikad aastad majades, kus tuld tohtind ainult moodu pärast tillukestes kolletes ja lampide sees põletada, majad olnud väljast ja seest paksu värvi ja kipsist ersatskiviga kaetud. Ei mingit lõhnavat puitu, hõrku okaspuuplanku, imelist lepasuitsu. Kurb, aga kallihinnaline olnud see elu ja läinud palju aastaid kurja tapelust kaaskodanike ja hõimlastega, enne, kui eit saand notaariuse juures omaenda sauna paberid kinnitatud.
Yhel viimaseaja hommikul juhtunud, et seljavaluga sirakile visanud ja silma kinni lasknud vanainimene virgunud äkki suure kolina ja myrina peale. Esihoovi olnud ootamatult ilmunud suur veomassin ja kallanud tellitud mänguasjad otse sauna kõrvale maha. Eit pannud selga oma kauneimad suvehilbud, otsind palju imetegusid teind vanad nahast töökindad ja asunud aga mängima. Kyll olnud seal palju kyttepuud, kitarrikaelu, lillipõõsaste tugipulke ja muud ilusat.



Aga sellest, kuidas iga jumala nädal puhuv tormituul lõpuks sauna katuse ära lõhkund ja mis nyyd edasi saab, räägib yks teine lugu. Head und, mu väike sõber!

5 kommentaari:

algusestpeale ütles ...

Ja millised fotod, lisaks jutule! Aitüma jagamast!

Futu ütles ...

Viimasepeal kunstmuinasjutt. :) Palun selliseid veel. Palju.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Jah, sellest eidest võib veel asja saada :D

Rahutu rahmeldaja ütles ...

See oli nüüd üks üle mitme aja parim lugu :D

Morgie ütles ...

See on üits torre eit!