22 juuni 2018

Laul sarvilisest saunamehest

Ses linnas otsa sai mu töö
Ja järsku ykski tänav enam polnud kodutee
Ma kohvrid-kastid pakkisin
Ja õhtueineta teekonda nautisin.
Sihtkoht ei armastanud mind
Ning peagi tostki tolmupilvest välja nõudis vaba hing.
 Yks sarviline saunamees
 Siis tule tegi koldesse
 Noa teritas ja kaseoksi tõi
 Ning möödaminnes saunaynka kyljelt maasikaid sõi.

Ses teises linnas sydaööl
Kui viimaste piduliste naeru kajas tänavatel veel
Mul teatas administratöör-
Öömajama ei saa, on kinni iga viimne koiku ja koffee.
On mustas öös mustad maanteed,
Neil tantsib musti kuradeid, kuid koidikul koduukse ees elusana parkisin.
 Yks sarviline saunamees
 On kuumaks kytnud kerise
 On vihad valmis, vesi kõigis kateldes,
 On välja lastud suits, veel vaid lava puhtaks tee.
(Soolotamise koht.)

Mu koduke on tilluke
Sai välja gaasipliit ja tuppa diivan, parandatud ahjuke,
Sel suvel reisin õige vähe,
Sest niidan, saen ja ehitusemõtteid tuleb pähe.
Ja siis, kui käes on laupäev,
Toon veed ja vihad,
Ning siis poolel teel valmis sauna kaevupingil magama jään.
 Yks sarviline saunamees
 Mind ootab enda juurde
 Mis vaja, toob ja viib,
 No tule ometigi.
 Sa oota õige natuke,
 Vaid mõned asjad hoiavad kinni mind,
 Kuid ma tulen, on kindel mu suund ja siht.

Kommentaare ei ole: