07 märts 2018

Juba soojem

Mu silmad mäletavad ammust kuusemetsa
Ja pilk läind aegamööda sedasama tooni
Näen iga maantee servas sedasama metsa
Yks kindel sinine ja härmas sambla toonid

Nii mulle kui ka muile aeg tõi aastarõngaid
Torm igal aastal oksi viis ja rahet tõi
Kuid jälle märtsipäikses pehmenevail kraavikaldail
Silm otsib elulubadust kui lilleõit.
...
Mul igal sygisel hing viskab lehed maha
Ja jalad juurtena on jäise mulla vangis
Kui suvi lennanud seitsme maa ja mere taha,
Siis seitsmeks kuuks jään pajupuuna kylmast kangeks.

Nii mulle kui ka muile...

1 kommentaar:

Tii ütles ...

Väga hea luuletus! Aga kliima on soojenemas ning loodusega kooskõlas sobiks hingetalve pikkust ka korrigeerida :)