26 juuni 2015

Kihutavad

Sekundid, nädalad ja aastad kaovad nagu piim mutiauku.
Jaanipäeva paiku käisin ära, mängisin garaažis koos soliidses eas endise muusikuga, traktordasin paarkend ruumi puid kuuri alla (aga riidastamise jätsin lahkelt peahaigetele poistele), kytsin yle paarikymne aasta sauna, hoidsin ära katastroofi ja kaunistasin maailma mitmel muul viisil. Trehvasin ja sain hingekosutust vanadelt sõbrannadelt. Siis oli 2 päeva koduseks kiireks toimetamiseks ja homme peaaegu sama.
Lapsed ja koerad kasvavad ja õpivad kõike myhinal. Ma katsun lapsi ikka toast arvuti kallalt välja kupatada ja neile tegevust leida, sest ykski arvutimäng pole nii erutav kui läbi puukuuri eterniitkatuse kukkumine või purelevate mastifikutsikate vahele sattumine.
Pildil on jaanipäeva varahommikused haldjad.

6 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Neid haldjaid liikus ohtralt päris mitu päeva:)
Ilusat suve!

Köögikata ütles ...

Vau! Kange naine ikka oled!

Eve Piibeleht ütles ...

Kunagi aastate pärast on lapsed sulle tänulikud nii eterniitkatuse kui mastifikutsikate eest :). Haldjad on aias kogu aeg, tuleb vaid hoolega vaadata.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Haldjad on tõesti kogu aeg aga jaaniajal on neid nagu putru. Sa oled ikka uskumatult teokas :D

Krissu ütles ...

See maailma kaunistamine kõlab nii kaunilt! Vaprat jätku ja kauneid peegeldusi läbi enda :)

Futu ütles ...

Praegu on õues nii muinasjutuliselt mõnus. Hea pilt see haldjatega.:)