Brrrrr.

Tuleb hyvasti jätta mõttega tyrgi ube ja tubakat kasvatada ja leppida herne ja rabarbriga. Kurki ja kõrvitsat tuleb jälle kile all käima joosta.
Joonistada pole aega.
Luuletada pole aega.
Pitsiprogramme kirjutada pole aega.
Pesu, aed, koolivaheajal lapsed, kutsikud, puit, kivi, muld, naati, palju naati.
Suvi mõjub mu kontidele imeliselt. Alateadvus kyll puhiseb vihaselt aastatetaguste eesmärkide ooterežiimile jäämise pärast, aga elu bändikaaslaste käigud kirjutavad ette, milliseid timpaneid hetkel tarvis puhuda on. ;)
Mängisin kidra peal paar heliredelt ja võitlesin kaenla alla tikkuvate koertega. Peaks rohkem harjutama, aga pole aega. Kivipalluri kõval peal läheb vabalt bluusrokkimiseni veel palju trenni. Varasemates postides kirjeldatud transitimeheamet päädis hiljaaegu fenderi strati ja prose hankimisega ja lõpuks ometi on mul võimalus mängida oma unelmate tirinaid ja kärinaid.
Tänan hyvasid lugejaid asjalike kommide eest. Pean kuidagi enda sees elavat väikest ärahirmutatud artisti päikese kätte laskma. Aga kui sul on seljas korralik kogus värvilist lehvivat kleiti, siis loodetavasti lahendab, parandab ja esindab see mõndagi.