11 detsember 2013

Head silmad

Ei tohi kurjale silmale silma vaadata ega selga keerata, kurjale tuleb visata soola, lausuda nõiasõnad ja torgata pihlakast pulgaga. Nali naljaks, aga praegu hakkab järgi andma turja ja kaela pikalt piinanud närvipõletik, mis ei lasknud magada ja ajas pea vatti täis. Heade inimestega asja arutades arvasime, et ju meil siin mõned kurjad nõiad toimetamas, a kellele see uudis on:) Eile käisin mitmel põhjusel perearstil ja ytlemata lahke ja osavõtlik venelanna lausa vaatas mind terveks, olgu ta õnnistatud ja tänatud. Ma tundsin, kuidas ta vaatas, nagu suvesoe levis arstiruumis. Mõned inimesed on seestpoolt nagu päike. ..... Taimedel on raske. Pime, jahe, jama. Villtäid kuukinga õienuppudel on kyll huvitav avastus lastele ja kena amps kilpkonnale, aga mina soovin neile kiiret kaduneljapäeva. ..... Armas jõuluvana, ma unustasin kirjale lisamata, et palun mulle rohkem systeemitunnet! Lihtsam oleks muidugi paluda valmis pesakest ja rikast meest, aga ka asju ise teha on päris tore. Systeemitunne aitab ettevõtmistes korda luua ja see on just see, mida ma praegu kõige rohkem vajan, ehk avitab see ka syrride õudusunenägude vastu.

3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Hea sõna, soov ja mõte ning soe pilk aitavad alati

Milda ütles ...

Aitavad muidugi, ka endal positiivsem olla, sest sellest oleneb ka palju! Lugesin mingist foorumist, et magneesiumi puudusega lähevad lihased krampi ning see omakorda tekitab igasuguste ôudusunenägude nägemist. Tea, kas on tôde, aga seda ütles meditsiiniga seotud inime.

Futu ütles ...

Kui unenägu jamaks läheb, siis on kõige olulisem sellest enda tahtega üles ärgata. Ilmselt ei esine halbu unenägusid sügava une faasis, vaid nad tabavad magaja sellises olekus, kus aju suhteliselt aktiivselt töötab. Kui aju aktiivne, siis on ka kaitse olemas. Väljumise lingid on erinevatel inimestel erinevad, aga mingisugune tuleks siiski leida. Sellest räägitakse vähe, aga üldiselt on igaühel mingi nipp. Ise näen halba und väga harva, kuid mäletan ärgates vahel enda hinnangut unenäole "Eritisiganõme uni! Seda ma vaadata ei taha! Äratus!" Ja nii see ongi. Ärkamise mehhanismi omandasin millalgi lapsepõlves kui halbu unesid iga öö võis trehvata. Omamoodi huumor, aga lapsena tegin unes kõigepealt kindlaks kas see on uni (loogikaväärastused stsenaariumis, imelikud maastikud, unenäotegelaste jabur käitumine), sest mõned uned olid tohutult veenvad. Ja kui kindlaks tehtud, et on uni, siis oli isegi unes tohutu kergendus, nemad seal tapku ja kollitsegu, see pole päris. Kui juba isiklikult mulle kallale tuldi, siis lasin ennast üles ärgata, tagaajamist ka ei sallinud. Teadmine, et sa suudad sellest halvast filmist omal käel väljuda, taandab õudusunenäod lihtsalt ajuprügiks ja neil ei ole enam mingit väge.