04 märts 2013

Mis september.

Vaat märts on see kuu, kui kõik ikka väga uueks muutuma hakkab. Talvel lootusetut surmaund maganud mugulad-sibulad-vigurid hakkavad yldiselt ninakesi taeva poole sirutama. Mind rõõmustab, et nö rasked talvitujad, ikka need, kelle õigele kastmisele keeruline pihta saada, ikka elustuma on asunud. Roosa Alfaisase ärasöödud inglitrompet ja tsymbiidium ajavad kõrvakesi, bambus elustub tasapisi. Mugulkalladega oli ysna lihtne - ellu jäid need, kes soojas talvituda said, yks õnnetu hukkus jahedas toas paari liigse kastmiskorra pärast, sama surma suri paar orhideedki, nuuksadi-nuuks. Aga täna oleks sobilik rõõmustada aedkannade yle. Kõik need, mis septembris tuppa tulles elus olid, on praegugi, ja ootavad päikese kätte tõstmist. Teatavasti oli eelmine suvi paljudele troopikataimedele kaunis närune, isegi meie kyla troopikaosakond jättis iga-aastase põua ja kuumaperioodi vahele, seepärast tuli augustis paar lootusetult virelevat taime ära visata. Eile aga alustasin uut varumishooaega Maxima odavpoest kuradi-ogaõunaseemnete väidetavalt täidisõieliste seemnesegu ning justnimelt aedkanna risoomidega. Kuna eelmisel aastal kevadel ostetud pakijuurikatest ykski taim õitsema ei jõudnud minna ja sordiehtsus jäi seega nägemata, piirdusin lehtede uurimisega. Minu arvates oleks "Cleopatra" pidanud olema kirjude lehtedega, aga kuna tegu oli Leedus toodetud odavate juurikatega, siis ei ole mul kahju sel aastal uusi Cleo juurikaid osta. Ka "Luciferi" ostsin uue, sest eelmise aasta oma oli yks hukkunud viletsakestest. Sel aastal sain kobedamate hulgast valida:) Ning ootame ja vaatame, kas väidetav Durban, antud tootja nimega "Tropicanna Durban", tuleb ikka uhke yleni punane taim magusoranzhide õitega, või saame midagi keskpärast - kõik pakisibulaid-juurikaid ostnud aednikud teavad, et miskipärast muutub suur osa kauneid sorte aiamullaga kokku puutudes ebamääraselt oranzhide õitega maltsaks:P ............................. Ja Kuidas Kulutasid Oma Tagasisaadud Tulumaksuraha Sina? Kui päris oksendamiseni aus olla, siis ma plaanisin osta 8-meetrise redeli ja kudumismasina alumise plaadi, paraku sain ettevõttele mõned vidinad osta ning ylejäänud raha läks pere toidu ja majakraami peale, sest oli vaja, noh, ja ema pidi samuti avitama. Ma ei ole rahul, sest korraga käes olev suurem summa tuleks ikka kallimatesse esemetesse, nt tootmisvahenditesse paigutama, ärasöömiseks sobivad väikesed siit ja sealt tulevad summakesed paremini. Paraku on mõne inimese jaoks olulisim see, et alati peab olema suitsu ette panna isegi siis, kui nt mõni oluline asi katki on ja seisab. Ja mul ei ole alati võimalik teise mugavusi kinni maksta. Ma kardan, et meie peres on kätte jõudnud aeg, mil paljud abielud hakkavad jahtuma ja mõtet kaotama - yks pool soovib edasi areneda ja pärast esmaste vajaduste rahuldamist suuremaid väärtusi looma ja keerukamaid väljakutseid lahendama asuda, teine oleks rahul lapsepõlve mõnude e sooja toa ja lihtsakoelise meelelahutusega pluss igaõhtune kerge purjutamine, ja kõik muu on häda ja vaev, jäetagu teda ometi rahule, temal ei ole midagi vaja, miks kõik ometi midagi nõuavad. Aga ma ei muretse selle pärast - millal enne on mul teiste inimeste lolli jutu kuulamisest ja igayhele meele järele olemisest mingitki kasu olnud? ........................... Ettevõtte loomine on tore väljakutse. Ma olen seda kodus põlve otsas nikerdanud ja lastele ka seletanud, et kuidas, mida ja milleks tehakse ning kuidas miski põmst töötab. Loodetavalt nad õpivad eluks muudki, kui ainult pidevat meelelahutust ja kohustustevaba elu, sest alati on keegi, kes asjad ära teeb. Aga vaat ei ole ju. ........................... Eesti maanteedel kummitab! Viimane kord V-maal käies nägin lumetuisus kummitusrekkat ja auto hakkas täiesti ootamatult teel vibama. Aga sellest järgmises osas!

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

oh, mis eksootika Sind võlub. Mina käin neist juurikatest nüüd juba hulk aastaid suure kaarega mööda. Tubli tüdruk, et viitsid jännata nendega, kes sügisel vaja üles võtta, sisse tassida, kuivatada, puhastada ja siis kuskil ära talvitada.

Tii ütles ...

Kle, tundub, et kevade mõjud on juba päris tugevad. Su tekstist õhkub paras ports energiat ja isegi hästi varjatud elurõõmu. Elan kaasa su nupsukeste talvitumisele ja uue firma arengut on ka huvitav jälgida. Ei tea küll, millele sa põhipanuse teed, kuid minu meelest on loominguvõimelise juhiga masinkudumise ettevõtmisel jumet. Vähemalt ühe tegevusena.

Milda ütles ...

Päästsime eelmisel aastal Bauhofist kaks kannat, ilusad õied nägime ka ära, aga kahjuks jõudis külm neile kasvuhoones enne jaole kui mina.
Ja mõtlesin veel täna, et see Hildur on tõesti hea nimi, ettevõtlik oled, edu, õigemini äriedu!

Tsiil ütles ...

Mulle tundub, et aiablogijad on üldse üks ettevõtlik seltskond. Juba blogimine iseenesest näitab järjepidevust.
Seda sullegi ja kevadet. Linnatänavad sulavad küll juba kiiresti, eks meil maal läheb veel aega

Futu ütles ...

Nüüd pole kevad enam kaugel.:)