Kulu ja muru on j2lle lume alt vabanenud, varred ja k6rred varitsevad sobivat puhkemishetke. Olen siin ja seal kontrollimas k2inud, et mida see kuri talv siis korda saatis, aga tundub, et otseselt kylma nahka ei olegi midagi l2inud, ja pahad seened ei ole oma etteastet veel alustanud. Roosid ja teised aedniku hellikud on veel j22tunud lehehunnikute all, kuid lumikellukesed ilmusid juba mitu p2eva tagasi 2kki eikuskilt, ja hoopis teistest kohtadest, kui mina m2letasin. No sai hoovi ymber kaevatud ja peenraid kolitud ju, ja mina olen piisavalt systematiseerimatu isiksus oma kogumistes. (No mis kogu saab olla m6nisada 6uetaime?)
Praegu on lapsed koolivaheajal ja ma yritan neile eluks vajalikke oskusi tutvustada. Yks on s88gi tegemine, kui vanemaid kodus pole, sest ma hakkasin maja teisel pool seinu puhastama ja katsun ikka midagi tehtud ka saada, sest oleks juba vaja ja tahaks juba ykskord... Kui k6rvaltoas sees elatakse, siis ei saa krohvi maha v6tta suure kaarega kirvega pekstes ja l2bustades, nagu m6ni mees seda teha soovis, vaid tuleb seda teha tasa ja oskuslikult, et mitte eluruume t2is tolmutada - kleebi ja kileta kuidas tahad, aga l6puks on krohv voodis ja hammaste vahel, kontrollitud. Eraldi urgitsen lahti pirdudest krohvimatid, tulehakatiseks, siis on tuhandete liistunaelte kord, ja ka aastasadade jooksul seina taotud ning sinna rooste abil tsementeerunud naelad, eesti rahva ajalooline garderoobim88bel, tuleb k2tte saada. Ma ei kirjutaks sellest muidu, aga mu suht v2ikse kasvu juures ning redelil kiikudes on ysna huvitav kirve ja s6rka abil opereerida. See on kuradi aegan6udev t88, sest seda k6ike tuleb teha laste, pesu ja muud majat88de k6rvalt. Pluss h2davajalik aeg, mis ma pean pyhendama oma vanale s6brale - seljavalule. Lapsed on hakanud juba yht-teist aru saama ja isegi tegema, tahetakse t88riistu k2tte v6tta ja meisterdada. Kutsun teisi kyll appi, annan seda ja teist teha, aga laps yldiselt yle poole seinaruutmeetri teha ei jaksa. Sellest saavad nad juba aru kyll, et kuna meil palgalise mehe jaoks raha ei ole, siis tuleb ise teha. Ja et oma maja kesklinnas, vaatega merele, ei kasva iseenesest maa seest.
Vahepeal on mul olnud palju, oikuipalju h2id m6tteid, kuid need takerduvad kuidagi kuhugi, kompass k2ib kohapeal ringi ja j2rjekordne m6ttetu p2ev l2heb enne 6htusse, kui moon laevale j6uab ja madrused k6rtsist tagasi. Segadus, peataolek, 2rritus, j6uetustunne. Nyyd ma tean, mis tunne oli Napoleonil tema elu viimasel saarel. Tegelikult aimasin seda juba p2ris ammu, kuid praegu ma tean, kus on mu pealinn ja s6jv2gi.
Praegu on lapsed koolivaheajal ja ma yritan neile eluks vajalikke oskusi tutvustada. Yks on s88gi tegemine, kui vanemaid kodus pole, sest ma hakkasin maja teisel pool seinu puhastama ja katsun ikka midagi tehtud ka saada, sest oleks juba vaja ja tahaks juba ykskord... Kui k6rvaltoas sees elatakse, siis ei saa krohvi maha v6tta suure kaarega kirvega pekstes ja l2bustades, nagu m6ni mees seda teha soovis, vaid tuleb seda teha tasa ja oskuslikult, et mitte eluruume t2is tolmutada - kleebi ja kileta kuidas tahad, aga l6puks on krohv voodis ja hammaste vahel, kontrollitud. Eraldi urgitsen lahti pirdudest krohvimatid, tulehakatiseks, siis on tuhandete liistunaelte kord, ja ka aastasadade jooksul seina taotud ning sinna rooste abil tsementeerunud naelad, eesti rahva ajalooline garderoobim88bel, tuleb k2tte saada. Ma ei kirjutaks sellest muidu, aga mu suht v2ikse kasvu juures ning redelil kiikudes on ysna huvitav kirve ja s6rka abil opereerida. See on kuradi aegan6udev t88, sest seda k6ike tuleb teha laste, pesu ja muud majat88de k6rvalt. Pluss h2davajalik aeg, mis ma pean pyhendama oma vanale s6brale - seljavalule. Lapsed on hakanud juba yht-teist aru saama ja isegi tegema, tahetakse t88riistu k2tte v6tta ja meisterdada. Kutsun teisi kyll appi, annan seda ja teist teha, aga laps yldiselt yle poole seinaruutmeetri teha ei jaksa. Sellest saavad nad juba aru kyll, et kuna meil palgalise mehe jaoks raha ei ole, siis tuleb ise teha. Ja et oma maja kesklinnas, vaatega merele, ei kasva iseenesest maa seest.
Vahepeal on mul olnud palju, oikuipalju h2id m6tteid, kuid need takerduvad kuidagi kuhugi, kompass k2ib kohapeal ringi ja j2rjekordne m6ttetu p2ev l2heb enne 6htusse, kui moon laevale j6uab ja madrused k6rtsist tagasi. Segadus, peataolek, 2rritus, j6uetustunne. Nyyd ma tean, mis tunne oli Napoleonil tema elu viimasel saarel. Tegelikult aimasin seda juba p2ris ammu, kuid praegu ma tean, kus on mu pealinn ja s6jv2gi.
3 kommentaari:
jõudu!
Jõudu jah!
Ma võtsin oma krohvi ikka lahtiste akende aegu ja terve talv olen remonitmata tuba ignoreerinud ja teen seda ilmselt veel pikalt:)
Hull töö, eriti kui pere kõrvalt teha, nii et jõudu ja mõnd sõbrakätt ka appi!
Postita kommentaar