03 veebruar 2012

Põrgupõhja ahjukytjad

Talv, nagu see meie kandis kombeks on, kuri ja kalk, on valitsenud vist juba 2 nädalat väga karmi käega. Hommikuti on 26 kraadi, raisk. Pidev külmatunne sarnaneb pideva hirmutundega - jäsemed on pinges, turjakarvad turris ja sa kuulad pidevalt, kas tuli, elupäästja, ikka põleb, ega kiskjad koopasuust sisse ei tule... Annan hagu, pliidi ja õhkkütteahju kolded saavad vatti kogu aja, kui pere ärkvel. Kuid ikka on koridoris, kus asub veevärgi süda, mitu miinuskraadi. Praegu põletan koridoris puhurit, et äkki üle 3 päeva veeautomaat ikka õnnestub lahti sulatada - samas, mida sa toru ühest otsast sulatad, see teisest otsast jäätub. Küttekaabel on veetoru polstri sees küll, aga see ei jõua hoolimata mitmekordsest polsterdusest tervet toru soojas hoida, ilmselt on loomad osa katteid laiali kraapinud... samuti lõhkus keegi eelmisel aastal selle küttekaabli, mis oli koos vatitekiga moodustanud hüdrofoori sooja kasuka. Kõrini on, sest see on nii loll, tyhi töö. Puukuuris veel mõni ruum puid on, aga lisaks pidevale külmatundele keres tekitab muret õues toimuv. Kui just enne külmalainet tuli korraga justnagu palju lund maha, siis see yksainus paaripäevane lumesahmakas on kokku kuivanud paarikümne cm paksuseks, aianduslikus mõttes paberõhukeseks koorikuks. Mujal toimusid ehk tõesti korralikud lumeuputused, aga meil oligi ainult paar päevakest taevas valge. Kui külmakraade oli veel 15 ringis, käisin rooside ja sibulaliste peenrale hoovilt lund juurde kühveldamas, kuid seegi on juba kokku kuivanud. Tahaks väga loota, et sügisel puistatud puulehed suudavad suve lõpus ostetud pealt 10 uue roosi, ja vanemad pärast ümberistutusi ilusasti elus hoida. Ja et vilmorini pihlakal, hõlmikpuul, lõhislehisel äädikapuul, valgekirjul viinapuul, hortensiatel ja teistel meretagustel jääb minu suureks rõõmuks kasvõi mõni pungakene lehekatte sees ellu. .............................. Vaatasin seemnesahtlit ja näpud hakkasid sygelema. Eelmisel hooajal jäid kire-kiire tõttu külvamata mitmed toredad lilled, veidi laiendasin ravimtaimede valikut - mustnupp, pune, naistenõges, kummel jt ootavad lisa ja ürdipeenar suuri uuendusi - suvel on lõhnavad taimed aia hingeks. Sellel kevadel tahan ma kylvata maarjaohakat, tubakat, aniisi+hiidiisopit, tokkroose, rohkem erinevaid yheaastasi maitsetaimi nagu basiilikud, tillid, sarikalised, ja SAIALILLED. Miskipärast olid kohalikud saialilled jahukasteõrnad ja ma hävitasin nad ära, eks seekord tuleb taimekaitse appi võtta. MA TAHAN SAIALILLI. PÄEVALILLI TAHAN MA KA. .............................. Hakkas kohe soojem, sydamel kergem ja meelel lootusrikkam. Remonditavas toas on kollasel budleial juba nored kasvud, vanad lilled (fuksiad-pelargoonid) venitavad võrseid... ja näiteks mugulbegooniatel, india kannadel, kirburohu sordil "Red Dragon", tundmatul viigikaktusel on uued ninad. Talvekahjusid on tegelikult ka. Kõrvad panid pea alla havisabad Hahni ja Laurenti, sest nad oleksid tahtnud soojemas toas kuivada, väga jahe ja laste abivalmidus kastmisel tekitas baktermädaniku. Õääää... ja mitu poest ostetud väikest kaktust, samas kui mitu aastat meil elanud tütataimest sirgunud kaktuseneiud muretult talvituvad. Järeldused juba tegin... ...............................
Väike viinapuu, mille sordiks on paljulubav Tartu Lõunaka Maksimarketi Punane Viinamari, alustab hooaega. Lõuna pool on juba kevad. Meil läheb lumikellukesteni veel AEGA. PALJU AEGA.
On 2 liaani, mis hoolimata kõigest ebameeldivast siin maamunal kasvavad ikka ja uhkesti. Üks on vist juba 4-aasta eest kylvatud sinine kannatuslill, millel on tohutu soov laieneda ja juurevõsu anda, teine on veel kasvuhullem viielehine eluväät e roniv zhensenn (ma seletasin niimoodi lastele selle uudis-ravimtaime kohta). Eluväät suutis juba suve lõpus peenras teiste taimede vahele pugeda ja praegu, talvel, on ta oma kasvuanumas sületäie juurevõsu kevadet otsima sättinud. Neid 2 taime on mul lahketele huvilistele ka pakkuda. Kilpkonnaakvaariumi kõrval venitab vanill ennast võimalike uv-kiirteallikate poole. Üks on näruselt pisike reptiililamp, teine on haledalt tuhm päike. Küünlapäeva nõrk kuma aga paisub peagi kõikeelustavaks soojaks hoovuseks.

1 kommentaar:

Eve Piibeleht ütles ...

Kurram, ma jätsin selle viielehise õue, sest müüja väitis selle suviku olevat. Oleks võinud ikka tuppa vedada. Tagantjärele olen targem.