05 juuli 2020

Ilmahämmastus ja tibujutt

Suvi algas päris meeldivates toonides, isegi kuumalainekest saime ja. Mu kevadisest palgiveost kangevõitu kerel oli päris mõnus. Aga madalrõhkkond on vastik ja raske mitmel viisil. Enesetunne on kuhugi ära kadunud ja yles ei leia, isegi pilli mängida ei taha, mis sa siis veel millegi meisterdamisest räägid. Nokin siin yhte asja ja seal teist asja, siis tuian aukliku peaga ringi ja otsin eilset päeva ja kadunud mõtet. Paistab, et nii jääb veel mõneks ajaks, ja see on tyytu.

Aga roosid hakkasid õitsema. Mul on mõned ohjeldamatud põõsas- ja väänroosid. Soe talv neile sobis, kahjurite eest hoolitsevad metsalinnud ja tibud. Ärgu hea lugeja öelgu, et aga kanad ju kakavad kõik täis. - Aga see paha kaka on ju suurepärane aiaväetis! 2) Kuna ma olen elus palju klaasikilde, naelu, teravaid oksi jne jalga astunud, ja kylm maapind paneb liigesed hullult valutama, siis ma niikuinii ei käi õues paljajalu. Kanad pakuvad mulle seltsi ja asendavad sootsiumi, supervisiooni, psyhhiaatrit ja terapeuti. Papagoid roosipõõsastes on ka lihtsalt ilus. Nii jääb.
(Pildil väänroos "Veilchenblau" esimesed õied yleyleeile)

26 juuni 2020

Lämmi um

Kõik lauspäikese kätte jäävad projektid on peatatud kuni harjumuspärasema kliima tagasitulekuni. Aga mu rahutu vaim ja noored agarad pereliikmed ei lase niisama logelda - kyll on vaja vakstust basseinile koht valmis teha ja veevoolikuid kokku klapitada, kyll saab vana laua puhastamisest sujuvalt veranda põranda lihvimine.
Ja kõik, kes päikese kätte lähevad, tulevad sealt väga ruttu tagasi.


24 juuni 2020

Kõrgeks kasvanud

Ja muudkui alustavad õitsemist yksteise järel, kõrval ja võidu. Lõhnav varasuvi jaanipäevahommiku helevalges kastmes.








Kapsas ja meri

Ja jälle sõnadega kitsas käes, sest kuumalaine pluss rohimine mõjub aju kõnekeskusele, parem lähen moodsa laiskvorsti teed ja panen mõned ilmekad pildid Saaremaal reisides leitud imeasjadest. Jaanipäevapidustused said ka yksiti alustatud. Pidupilti ei lisa, sest inimestel peab mõningane privaatsus ka olema. Olgu lahke pererahvas kõige eest tänat!









13 juuni 2020

Kuldsed tunnid

Fotograafid nimetavad "kuldseks tunniks" umbes tundi aega päikeseloojangu ajal, kus valgus ongi kuldne, mesine ja soe. Meil on, kui ilm juhtub selge olema, kuu enne ja kuu pärast jaanipäeva lausa kuldsed õhtud - pikad ja päikesega yle kallatud. Ja niigi lyhike suvi peab olema muinasjutu maitsega ja imeasju täis, sest pikk talv on piinarikas ja raske yle elada. Inimesi mu maailmas eriti ei ole, kyll aga igasugu aardeid - mõned neist kolivad pärast õitsemist või suve lõpus peenrasse, mõned tuppa, olles suvi otsa näidanud oma elujanu ja -jõudu.  Ja meie majas ei ole seda ytlejat, et miks sa mulda tuppa tassid ja aknad peavad lagedad olema - meil on aastas 8 kuud loodus raagus, aga mina eluta keskkonda väga ei armasta...
Kui kevad on aednikule kiire aeg, siis suvi on hullumeelselt kiire. Kõrvalhoonete varemete kraamimine, perekonnapea olemine ja omaksehooldamise momendid nõuavad samuti oma, nii et õhtuti kuldsetes tundides suplemine ja lillede imetlemine on ravitoimega varandus, mille hinnanumbreid kirja panna pole võimalik.



P.s. Ajame nyyd veits nimesid taga. Rodo on jaapani rododendron, R. obtusum "Hot Shot Variegated", mida toodetakse hooajataimena väikeste aedade ja terrassikestega euruuplaste jaoks, sest väike ja värvikas. Mina ostsin selle Põlva Bauhofist, maksis kyllalt vähe. Paljud Saksamaa aiandid ja meilgi teatud Havlis Tšehhist pakuvad teda.
Sirel aga pärineb yhe Tartu aiakaubamaja leiunurgast. Tegu on hybriidiga, mille esivanematest on ära tuntav samerjas sirel, S. patula "Miss Kim". Aga tegu on põnevama taimega - Syringa Bloomerang (reg. kaubamärk) "Dark Purple". Pärit USAst... Pidada olla pikaajaline ja/või korduvõitseja. (Kuna mul yks selline ei talvitunud, siis olen nyyd skeptiline, et näh, jälle miski hellik.) Asjahuvilisele lugejale link:
https://www.havlis.cz/karta_en.php?kytkaid=3323

08 juuni 2020

Puust asju

Suur ehmatus selle yle, et kõik on esimese korraliku vihmadega õnnistatud soojalaine peale äkisti kasvama plahvatanud. Ja mina nikerdan oma hunnikute kallal, kui just kere ei valuta või mõni pereliige sõidutamist ei vaja. Hunnikud on nii armsad ja turvalised, erinevalt inimkonnast.
Ja maa sees on varandused.
Ja õhtud on värvilised.



03 juuni 2020

Minu elemendid

Olen metsast pärit ja miskipärast on yks mu talente ennast puiduhunnikutega ymbritseda. Kas siis värske kyttepuidu, kõdunenud kõrvalhoonete lammutamise saaduste või mitmesuguse raas kobedama ehituspuidu.
Praegu on päevakorras majapidamise eelviimase e 2- kambrilise kokku kukkuda lastud suure aida kraamimine, eelmiste - suure lauda ja korraliku kyyni - rookimine on yhel pool. Aega võttis see sellepärast, et varemed olid VÄGA hullusti prygi täis topitud. Ait ei ole erand. Õnneks on enamus kõntsast toidupakendid ja alkoholipudelid ja asula pakendikonteinerid on tasuta. Ka 90-te alguses kokkuvarastatud, aga realiseerimata jäänud kaablirulli võtab Kuusakoski tasuta vastu, ma vähemalt loodan. (Paar nutsakat on võetud, loodetavasti ei ole nende töökorraldus muutunud).
Kraamimisega on veits kiire ja sellel on põhjus. Lastel on koolist miskine suveprojekt, tytar valis onni ehitamise. Noorem poiss joonistas algvisandi, kõrgetel jalgadel ja redeliga majakese, tydrik täpsustas mõõdud. Ma niisama mingi pinnasele kokkuklopsitud kuudi peale ei taha palki raisata, niisiis aidavareme tagumise kolmandiku koha peale tuleb maakividele tehtud mängumaja, kuhu mina ka sisse mahun.
Varemete kraamimine on õpetlik ja annab palju, väga palju mõtteainet ja kasulikku infi. Lisan viimase 2 päeva vaated.