17 juuni 2017

Värvilisi suvalisi laigukesi









Vaat mis minul õues heina sees kasvavad. Ja alpinaarium on mul juba päris suur, umbes terve ruutmeeter.

16 juuni 2017

Väljas ja sees

Jaanipäevaeelne hele sumu, vihmaga pooleks. Täna töölt tulles imestasin, et loetud päevade ilusa ilma peale on karikakrad, tõrvalilled, teelehed ja hiireherned õitsema hakanud. Tegelikult on sooja aega muidugi nädalaid olnud, aga minu kehamälu ytleb, et päikest on kevadest saadik, st pärast tulpe ehk tõesti heal juhul paar nädalat olnud.
Eile maru äkki hakkas meie kandis heina- ja silotegu. Vihma käes yle põlve sirutanud hein niideti yleeile maha ja eile viidi minema. Ka muru kasvab nagu ilma kommeteta põlluhein...
Piltidel näeb hea lugeja, et sydasuvi on käes, ja pimedamaks mõnda aega ei lähegi. Ja niidetud põllud on helerohelised nagu igavesed loodusseadused. See lohutab mind mõnevõrra, sest elu on ikkagi veider ja hirmus.

10 juuni 2017

Oleme täpsed.

Aiasõbra aiandis oli soodukas ja ma jumala juhuslikult sattusin selle peale. Nii et kolimise ja kadedate inimeste nahka läinud haruldused, sh mitmed puud ja põõsad sain tagasi ja enamgi veel. Juhhei, uus elu, uus aed ja uus suvi. Aga palun uut aju ka.
Kõik nii vanad kui eilased uuekesed on veel nii tillukesed ja noorekesed, et vaateid ega pärleid ei paku enne, kui neil juured all.
Mõtlen mullatöödest, aga kuna tehnika on kallis, jään maapinna aukude täitmise juures omaenda vanadele võtetele kindlaks - buss, käru ja labidas. Minu elu, minu maailm, minu aeg, sel suvel võib nii mõnigi kymneid aastaid omal kohal asunud auk veel rahus puhata.
Head istutamist kõigepealt, sest Aiasõbra yllatussaak tuleb ruttu maha panna.

08 juuni 2017

Tasakesi loksub

Käigurajad võtavad kohti sisse ja tegemata töödele tulevad näod pähe. Kuumaastiku servast hakkab kasvama lille- ja maitseainepeenar ning nõgesetihnikud tõmbavad koomale.
Kõva töö tulemusena kokkuaetud palgast on enamus läinud suures linnas õppiva tytre yyrikorteri sissemaksu jaoks, aga iseendale tegin täna aianduslikult kuningliku kingituse. Seda enam, et halva ilma tõttu tööpäev jäeti ära. Kuna Võru kandi inimesed yldiselt ostavad enamasti tavalisi lilli ja puid, siis suures imeasjade näljas seadsin rattad teada-tuntud Tartu kandi aiapoodide suunas. Ja see oli seda väärt! Esiteks, Juhanist sain lopsaka viinapuuistiku, mitu valgekirjut maitsetaimesorti ja leiunurgast keerdoksalise kuusepuu sordi, kaltsupoest parajad töösaapad ning Kanepi aiandist samuti paar toredat aianunnut - bergeenia kääbussordi, kõveruse pärast alla hinnatud kuuse "Acrocona" ning veel yhe valgete võrsetega kuusekese. Pluss paar nutsakat kruusapeenrasse, nt kassikäpp "Rubra" ja raudrohi, vist karvane, "Aurea"... vist oli veel mingeid väikseid nunnusid... Juba aastaid tagasi tabas mind arusaamine, et õisi ja lopsakaid lehti näeb meie kliimas heal juhul 3-3,5 kuud aastas, muul ajal peab leppima pruunide kõrte ja melanhoolsete okaspuudega. Seega, valmistun talveks. :)
Pildi peal aga on fuksiate ymberistutamise ajal turba seest välja ilmunud sõbrakene.

04 juuni 2017

Hullumaja killustikul

Hoolimata kymnetest tervisehädadest ja pidevatest eri laadi ja liiki valudest kooberdan hommikuti tööpostile. Halturr ehituste rehamehena, tasu kiire ja korralik ning ilma ilaajamiseta "naisterahvale sobiv töö, 2€/h miinus tulumaks". Päevad on pikad, 10-11 h, lisaks 2 h sõidu peale. Käin koos abikaasiga, põmst samadel ehitusplatsidel, aga tema teeb natu keerukamaid asju. Seda jätkub ainult septembrini, sest siis pean ma noorima, puudega poisi kooliskäimist passima hakkama ja see tähendab jälle tasuta kodusistumist. Mitte et seegi halb oleks, maamajapidamises leidub alati kylluslikult lõbustusi ja tegevusi, mis praegu veidi ajaks ootele on pandud.
Eile oli Tartu Botaanikaaias hariv taimetutvustusyritus, kuhu ma jõudsin alles 10 minutit enne lõppu. Nägin kõigest 1 head tuttavat inimest, aga kergendasin kukrut ning rõõmustasin aeda mitme toreda tillukese tegelasega a la varretu nelk ja veel yks nelk, mis roomab mõne millimeetri kõrgusena maapinnal. Botaed jäi tiheda programmi ja kiirustavate pereliikmete pärast, pagan, nägemata, aga ma ykspäev hiilin sinna veel tagasi.
Lõpetuseks kauneid perspektiive ehitusplatsi tööpõllult.

30 mai 2017

Mis siin ikka.





Tööpykste taskus loeb mobla sammulugemise äpp tööpäeva jooksul tehtud samme. Skoore on 8000st kuni 19000-ni millegagi. Keskmine sinna 14000 kanti. Aga ega mu keskealine figuur ennast sellest häirida ei lase, nooruslike vormidega on selleks eluks finiito.
Aias võib õhtuti igasugu imeasju näha, muudkui tärkavad ja kasvavad. Väga kahjuks on ka lahkujaid, aga allesjääjad on tublid.
Kukk köögilaual on nohu selle kõrval, mida elul yllatuseks pakkuda on.

24 mai 2017

Kiire väike installatsioon

Tegelen jälle kaunite kunstidega. Mõned teised ytleksid, et see on ropp, must ja raske, aga õues mullaga mängimine on minu jaoks puhas rõõm ja tore trenn.
Täna tegin pyramiide.
Kaaskodanike jaoks oli see talvel jääkamakatele laotud ja nyyd äravajunud sillutise ylesvõtmine, aluspinnase tõstmine, tihendamine ja tasandamine ning kivide tagasiladumine. Need olid yhed väga nunnud kivid ja mõnus oli mängida. Pildil on paarimees tihendatud pinnast silumas, samas kui ma kivimustriga järele läksin.
See toimus yhes väikses eesti linnas.