paula, poisipea & teised

/Pildil on vanda, Tai taim. Orhidee, noh:)/
.............................................

Meie maja uxe ees on yle-eelmise keisriherra-aegne sirelihekk. Ei saa tast jagu nuga, ei käärid, kolhoosiajal p6rutati sinna muuhulgas traktoriga... mina, kes ma paari n2dala eest 5ndat asustamise aastapäeva tähistasin, olen seda hekki pyganud noaga, mitut sorti kääridega, induktor- & mootorsaega. Praegu on jälle käsil nn tugev noorendusl6iqs pärast kevadist valgustusraiet, et p6hivarred saada veidi alla meetristex & välja lõigatud kõik haiged kännud & kõverad oxad. Ehk yletuleval aastal hakkab see asi ka normaalne välja n2gema...


Sellega tervitan k6iki aednikke, kes oma värskeltistutatud põõsaraokesi vaadeldes ootavad kannatamatult, millal kõrrekestest saab tihe & tugev okasmyyr. Mida seej2rel k6igi l6ikeriistadega tagasi t6rjuma asuda...


Aga 4-5 aastat tagasi istutatud hekijupikesed hakkavad ilmet v6tma. Viirpuudele on vaja teha qjundusl6iqsi, et nad ei kasvax harjavartena taevasse, samuti korrigeerida forsyytiaid & kontpuid, aga muud maimukesed on ikka veel pisikesev6itu ega meenuta millegagi lahqnud aednikest maha j22nud iidvanu rohelisi lohesid.


Hoolimata sellest, et mul on T88tuameti kinnimaxtud ettev6tlusqrsuse lõputööx vaja valmis saada 40 lk analyytiline & tabelitest qbisev äriplaan, tegelen ikka veel yhega oma hirmsatest haigustest - orhideedega. Viimaste nädalate sees olen koju tassinud järgmised troopikaasukad:


Phalaenopsis, doritaenopsis, e qkinga sordid, hetkel yle 10. Dendrobium nobile´d ja d. kingianum ja d. phalaenopsis, põnev rohelise-lilla õievärviga. Cambriad, miltoonia-esivanematega, 2 tk, ja veel 1 mirjuk2pp. Siis veel 1 zygopetalum, vist sinikäpp e.k. On veel 1 lahe elukas: Vanda, millelt tytartaime eraldasin & proovin pisikest millalgi puuoxajupil vms rippuvana kasvatada, suurem vanda elab mingis vanaaegses kandilises happepurgis. Pisike ludiisia on väga vapper & kasvab nagu maasikas heinamaal. On veel 1 pisike kirjulehine veenusking e maleorhidee kah, & 2 miltooniat. Miltoonia on pagana õrn taim, tahab väga vähe & väga täpset kastmist... aga cymbidium on nagu päevaliilia, sööb-joob poti tyhjax ning peagi kyynitab juuri yle ääre: tahan veel!


Ok, ok. Suvelilli on mul kah ahnicetud, need on nn toalille-tyypi e tasub talvel jahedas ruumis hoida, on kevadel jälle võtta, & nii mitu aastat jutti. Bauhofist ostetud sooduka ajal mitu sedasorti lillikest - virk-liisut & fuxiat rõõmustavad mu hinge rohkem q miski muu, sest alles oli talv, kylm ning maa kivikõva & lootusetu ilmega. Nyyd ahmib mu hing kõike, millel vähegi mahlane leheke kyljes on! Ex oma osa annab ka stress, sest majapidamine, ettevõtte asutamine koos kõigi qlutuste & asjaajamiste-maxudega, pereasjad & maa-asjad on, mulle tundub, paljuvõitu yhele inimesele. Siis istun fuxiapõõsa ette maha & muudq jõllitan...


Miskipärast, olgugi et minu man taimed ikka kasvavad, ei ole mul õnne helxiine e poisipeaga. Kyll keeravad lapsed poti uppi, kyll pistavad taime peitu, nii et teine seal lootusetult qivab. Sel kevadel ebaõnnestus jälle... aga paar sammu õue & lopsakad vesiheinavõrsed on kohe võtta! Sest laulupeolistele mõeldud pikne-paduvihm oma mitmenädalaste eelproovidega on tõhus elixiir olnud.


Täna köögiviljast ei räägi. Head ilulemist!

sotsiaalne ettepanek

Praegu k2in Tartu Kutsehariduskeskuse ruumides toimuval ettev6tluskoolitusel. Yx asi mida ma mujal yhisk. ruumides harva n2en, on - toataimed! Suured, palju aastaid vanad taimed! Muidugi, m6nigi pood v6i kontor paigutab ruumi hiljuti ostetud troopilisi rohttaimi, paxulehelisi vm, aga neid ei hoita osqsliqlt pikki aastaid, see on ka taimedest n2ha - 6icenud orhidee, puhkeperioodile j22vad rohttaimed visataxe 2ra, lahedaid, aga hetkel mitte moes olevaid taimi ei v6eta ylce ruumiqjundusse. Aga - pikka aega yhtedes ruumides tegucevatel asutustel on t2iesti oma, asutusesiseste asjahuviliste najal elav sisehaljastuskoolkond!
Tartu 44. Kucekeskkool, praegu Kucehariduskesqs, Kopli 6ppehooned siis, on tore vanakooli n2ide. Lisax uuemal ajal tekkinud k22ndbokarnadele & mitut sorti rohttaimedele on siin mitu ruutmeetrit seinapinda kattev n6elk8is, mitu korraliq toakasep66sast, m6ned troopilised vildiste lehtedega asjad, millele aeg on andnud soliidse kogu. Pluss m6ned taimed, mis on raudselt p2rit Vene ajast, sest neid praegu pole poes ega moes - m6ned begooniad nt.
Sellises ruumis on meeldiv asjatada, hing kohe puhkab ning paraneb minu sociaalne toimetulek. Seega leian, et igasugu avalikes ruumides on h2davajalik panna tegucema ka n8 botaanilised s6brad. Meie geneetilises m2lus on s2ilinud m2lestused ajast, kui loomad veel r22kisid ning puud laulsid ning taimed tegid meid tervex. Tahan, et loodusest v2lja rebitud inimesed saaxid kasv6i veidigi kokq puutuda elusate taimedega. T88stuskeskkonnas, linnatingimustesse topitud inimene peab ka saama kohtuda oma minevikq kadunud heade haldjatega. (Qi tal veel m6nigi meel normaalselt t88tab...) Sest - iga taim on v6lurohi!

ainult orhideedest

Iga inimene vaimustub, saab v6lutud, s6gestub mingist asjast-tegevusest - mul on sellex kirex taimed. M2rcist lugedes ka orhideed. Pildil dendrobium kingianum e pisike Austraalia orhidee, mille 6ied tugevalt l6hnavad.

Alguse sai see paarist allahinnatud kuukingast ja kambriast, mille vastu tekkis mul botaaniline huvi - et milline on taime eluviis, kuidas ta s88b-joob & kasvab, mida ta enne 6icemist ette tavaceb v6tta. Lisax sellele on k2plastel ju ka suht erinev v2ljan2gemine - pole tavalist taimevart, lehekesi, 6rnu pungi ega juurekesi - hoopis paxud suqlenced, v6i ylitugevad m66kjad lehed, 6hujuured, mis vajadusel muutuvad pinnasejuurtex, ning v6ime kasvada ilma mullata, miski k6du sees hoopis!

Raha on t88tul teadagi v2he, nii et sadu 6icvaid kroone maxvaid 6icvaid iludusi ma koju ei ole toonud. V2ga majandusliqlt m6eldes j22xin 6iteta taimede juurde ka paremal j2rjel elades, sest see on p6nevam! 6iteta taime juures v6id p6nevuses kindel olla - kas ta alustab uut elucyklit senin2gematult huvitavate lehtede kasvatamisega, ilmuvad malahiidiv2rvi juurekesed ootamatutest kohtadest, no & vahepeal v6ib trehvata p6nevate elajatega, nt villt2id, kellel on 2 saba & hea iseloom, teatud j2releandmistega v6ib neid isegi ilusatex nimetada... ning 6icemise hiljuti l6petanud taime juures saab lihcalt vaikelu nautida, sest temal kiiret pole, ta ei pahanda segamise p2rast kiire kasvamise t88 juures, ning sa topid nina lehekodariq keskele & tunned m6nu paxudest elluj22ja-geeniuse lehtedest ning osavatest s6rmjatest juurtest. (Elluj22ja troopikamecas, aga rumal inimene hukkab oma pantvangi-8kosysteemi 6ige kiirelt ning piinarikkalt ylekastmisega. J2kk!) Ning sa k2id pricipudeliga abivalmilt yle mitte ainult k2paliste janused 6hujuured - need taimed s88vad oce 6hust - vaid ka teised taimed, kellele udu samuti meele j2rele on ning esivanemate kauget synnimaad meenutab!

Eelmisel n2dalal alustas minu kollexioonis 6icemist kambria. Madalamat kasvu taim kannab j2medat toigast, millel v6tavad aset m6ned kollased, rea kirsipunaste t2ppidega lopsakad 6ied. Nunnu!

Yx algul muret valmistanud qking on kah v2geva mitmeharulise 6ievarre yles ajanud. Teine r66mustab uue lehega, olgugi et lapsed on selle oca katki teinud - aga kas looduses taim alati terve ning qnstip2rane on! Qkingi on veelgi, suuri & v2ikesi, roheliste ning kirjude lehtedega... Ning teine kambria, millel ma kyll viirust kahtlustan, kasvatab mitut tytartaime, mis terved v2lja n2evad ning kiiret kasvu yles v6tavad - tahax ikkagi loota, et tegu on eelmisest kasvukohast saadud putuk- v6i hoolduskahjustusega. Tundub veel ka, et tema - 2mblikk2pa-hybriid kambria - 6ievart j2lle ilmutab. 6ite pealt saab n2ha, kas taim on OK v6i k6verdab teda viirus.

No & aknalaudadel peesitavad veel kattleia e kati, miltoonia, ludiisia, vanilliv6rsed, mitut sorti, t2iesti erinevad dendroobiumid, ning hiljuti said v2lja suvitama viidud cymbiidiumid, kellele ilmselt osa toaselckonda j2rgi s6idab, q 88d on juba soojemad q 13-14 kraadi.

6nnistatud vihm

...tuli meile koos kohutavate tormi-ilmade ning m2rcile paremini sobivate soojakraadide vähesusega. J6udsin just alustada puqri k6rval asuva peenra t6sist ymbertegemist, seal oli t6sine hulk umbrohtu ning laialil2inud imin6gest... & papa Stalini aegne katkiste n6ude hunnik maa sees end pysiqte kylvipeenra all, yx mullane, qnagine kindlasti s2ravvalge taldrikufossiil kandis nimesid "Arabia, Finland" - oh ajad, oh anumad! Samast leidsin veel usqmatu hulga ilu6unapuude seemiqid - arvasin, et on 2, aga oli 6! Heintest ilmus veel rabarbriseemik (t6en2oliselt kehvade sordiomadustega), palju-palju piparmynditaimi, aedvaagu p66said, viinamari Rembrandt & veel mitut sorti taimloomi Hetkel ootab kogu see paraad maja trepi k6rval potitamist, sest ei saa ma puumaimukest kosutamata ning koolitamata qskile p6lluheina sisse v6itlema saata...
Ning minu k2paliste-hulluse e orhideekire viljad on k2es - 6icema hakkas kambria! 4 kollast, tumepunaste t2ppide ning triipudega 6it! Minu nunnu!
Pildid tulevad hiljem. Hetkel pole vaba fotokat. Aga tulevad!

elus loodus

Eile siis koristasin 2ra ylesaeda j22nud lehehunniqid, ning leidsin t88 k2igus lepatriinu! Lepakas uimerdas puulehel ning proovis tiibu sirutada!
Elul6ngu k2rpisin kah, sest sygise k2igus olid paljud v6rsed kannatada saanud, elul6ng on ju v2ga 6rn ning rabe asjandus. Koreakal juba lehed pungadest v2ljas! Sinisel Minuetil ka, ning Viola juba v6rseid kasvatamas!
Tangutia rabarber on OK, aga laudlehe on keegi 2ra s88nud.
Plaanin hakata kivikangrutest alumise e suure hoovi jaox sillutisekive tooma. Aga buss on remondis, ning opeli-n2rakal tykib p6hi igale poole kinni j22ma... Vanamees ei m6tlegi t88le minna! Millex t88le? Aga sellex, et v2hekene kobedam-tugevam ning maale sobivam auto osta q 1992 opel astra, millel on silmaga n2ha 100 viga. Dodge caravan aga v6tab linnas remonti, et hiljem ylevaatuselt ikka elusalt minema p22seda... olen jalutu, 6nnetu, k2rutu...:)
OK. Nyyd sibulalistest: kes teab, mis on hiidlauk, see teab ka, mis see praegu teeb.
Tulbid tunduvad heas korras olevat, aga hiljem tuleb nt papagoid yles v6tta.
Ning yliv6imsalt t6usevad narcissid, Ice King, Duch Master & kes need suured k6ik olidki - tundub, et meie kliima ikka sobib.
M2rcikellukesed, mis ma eelmisel aastal istutasin, on lopsakax l2inud. Lapsed nokkisid muidugi 6ied kyljest, aga ikka on armas vaadata eredat, rohelist lehekest - ma n2en, et taimel on hea olla!

rehajuttu

Siin on v2ike pildike ameerikamaalt. Vaadake seda kivi. Vaadake seda Puud. Milline aed! Suure kiviarmastajana polex ka minul midagi, et osa aiast koosnexki vaid kaljum2est, millel kasvab siis 100-aastane m2nd. Lisaxin ehk vaid paar m2gisibulat, & valmis! (Lamamistool ka peax k2ep2rast olema)

Aga meie maal pole sellist asja v6tta. Tuleb leppida suurte koguste mullaga, mis on tavaliselt ebasobiva koostisega, umbrohtu ning kahjureid t2is. Q unustad ennast rahateenimise vankrile, n2ed peagi, et enne sibulalisi t2rkavad n6gesed, elul6ngad on katki l2inud v6i tehtud, lumeroosip66sa on vallutanud eriti kiuslik muruk6rreline. & mitu roosip66sast on vaja tugevalt tagasi l6igata, yhe on mingi peni purux tallanud... aga allpool on hirvlased elupuid n2sinud... muust r22kimata...

Siis aitab 1 asi - tuleb l2hemalt vaadata. Peagi leiad nt t2rkava tanguutia rabarbri, millele, ime kyll, polegi veel keegi oca astunud, ka migi p66sasjas elul6ng on t2iesti elus, ning k2mmalvaher elas kah talve yle! & ootamatult palju on lumikellukesi! Siis siin 2rkab & seal pungad puhkevad!

Ei ole lootusetu. Veidi kaevamist, kitqmist ning riisumist & aed on j2lle nagu p2ris, noh nagu selline, qs elab ka aednik.

kelluke

Yhes teises plogis sai mainitud, et mu v2ixeima tytre synnip2eval 6icevad lumikellukesed. Nii ongi. Aga t2nu vahemerelisele n2dalale on hoojooxu v6tmas teisedki sibullilled - juba 6icevad m2rcij2nesed, ptyi- kellukesed, & krooqsed. Tulbid ka juba teretavad ning mitmetele pysiqtelegi ei v6i enam peale astuda, et "Ah, ma natuke riisun siit..."
M88dunud aiahooaeg ning ylem88dunust teine pool on asja edendamise m6ttes must auk, sest t88lk2imine v6ttis absoluucelt kogu aja ning paueri. 6nnex on kannatajaid suht v2he, aga kadunukeste hulka tuleb lugeda 1 v22nroos, peenrat2is talisibulat & pysiqte seemiqid, mis kadusid umbrohu alla. Loodan selle, k6ige tagumise ning k6ige uuema hoovipeenra yle vaatamisel siiski meeldivaid yllatusi...
Tomatitaimed ei taha kasvu visata. Arvan, et olen mullaseguga e poeturbaga puusse pannud, ning vaatan esimesel v6imalusel tomatikylvi yle. Ning taimekapp ei 6igusta ennast praegu rohkem q kylvide idanemiseni - praegu on parimax kasvuergutajax p2ike ning tema tekitatavad reziimid.
Toataimed ootavad kaaliumpermanganaadiravi. Ex aiamulda istutussegus kasutades tekib potti mitmesuguseid j2lke juure6gijaid ussikesi, ning nende vastu aitab teatud lilla vesi. Ei taha sygisel t88lk2imise nahka e vihmausside roax l2inud fuxiatele enam lisa saata.
Orhideed kodunevad praegu. Kahjux on kassiraibe aknale ronida pyydes mitu taime hunniqsse ajanud, nt kallapotti qkingade peale, seet6ttu need taimed on veidi aukliqd; kambriad kasvatavad v6rseid oma tagasihoidliql moel, ning cymbiidiumidest suurem omab juba soliidset hulka noori v6rseid. Teine pidurdab, ei tea mix. Ludiisia on normaalne. Dendroobiumikesed uimerdavad.
Yx Elvas elav vana aias6brast t2di soovis lahti saada oma suurest hipiliq soenguga puis-aaloest. Ei v6tnud toda p6ud, suvine p2ike ega septembri hall. Minu juures elas see taim veel aasta jagu l6hkises potis, aga nyyd veebruarist uues lahedas korteris on ikka veel nagu pulst. No v2hemalt pole varred enam pehmed ning v6rsed tunduvad elusad. Loodan, et see 15-pealist lohet meenutav taim peagi elustub.