Hiljaaegu oli rahvusvaheline naistepäev. Minu jaoks on seda aga iga jumala päev aastas, sest loodusjõud varitsevad ja ähvardavad mind, õrna lõunamaa looma ja eksootilist tumeblondi kirde-euroopa kaunitari, pidevalt ära puhuda, H2O eri olekutes voogudega uhta, tahkete ainetega lömastada jaa nii edasi jaa nii edasi. Aga et sellele ylemaailmsele vandenõule oma naha päästmiseks edukalt vastu astuda, kasutan oma halva iseloomu privileege ja muudkui mässan kõigi nii käepäraste looduslike kui kaubandusvõrgust hangitavate vahendite, riistade ja ainete abil, selle asemel, et hajaasustuse tingimustes elupäästvate printside puudumisel selle õige tõelise naisena kylma ja nälga surra. Enamik loodusjõududega võitlemise tarvikutest on ju õigetele ja tõelistele naistele ebasoovitavad ja lubamatud ning nende avalikul kasutamisel kogeb valest soost kasutaja tihti publikupoolseid reaktsioone ja tegevusi, mis kergemal juhul raiskavad tähelepanu ja tööaega, aga halvemal juhul sunnivad sind oma vara kaitseks vägivalda rakendama ja mis siis kõik edasi saab, aga sellest mõni teine kord, eksole.
Halva inimese kuvandi oluline osa on ka ise endale lillede ostmine, loomulikult MULLE sobival ajal, kohas ja olekus. Miks ma seda nii enesestmõistetavat asja yldse mainin - sest selleks kulus mul 40 esimest eluaastat vihast võitlemist paraku ilma abijõududeta ja kogu, ka ylejäänud, elu ressurss. Mul ei ole enam palju järel ja seda vähest ei luba ma enam traditsiooniliste vanameeste esindajatel puutuda, mitte mingi hinna eest, sest elu ilma ennasttäis pättide terrorita on VÄGA magus.
Hyvale lugejale soovin samuti palju, et mitte öelda kõiki inimõigusi ja nende realiseerimisel meelepäraseid ning hingelähedasi atribuute!
Jagan rõõmu endale reisil kingitud Paphiopedilum delenatii x (masspaljunduse eksemplarid) kaunist isendist. Ja kui te veel tema lehti näeksite!
