Koduke

Mu maailm on väga väikeseks muutunud. Leidsin selle kohta isegi sobiva pildi.

Ja muud ma ei tahtki ytelda, sest hulluksajav väsimus.

Armas aeg

Elus tuleb ikka ette, et mõni kaua kestnud armas asi keeratakse kummuli või siis paraned ootamatult kaua kestnud raskemapoolsest haigusest. Mind on praegu tabanud ja haaranud mõlemad hädad, aga see kõik on köki-möki ja hiirte sosin tuules selle kõrval, et ma avastasin õueservast 100-aastase prygimäe.

Oli vaja kaevata paar auku ja kus siis alles hakkas tulema. Hyva lugeja tillitamiseks tagasihoidlik pilt nädalatagusest õndsast ajast, kus kummuli asjad, paranev tervis ja päevavalgele ilmuv prygimägi on alles lapsepõlve syytute muretute mängude staadiumis.

Mujal plogimaailmas on aga vahepeal (kui ma kõike eelnimetatut ymberkukkumiseni menetlesin, + naismajapidamine, + puudega ja puudeta laste asjad, + yllatuslikud väljasõidud) kirjutatud nii palju, et mai tea kohe, kuhupoole joosta ja millisest lehest end läbi närida, aga ma tean täpselt,  kelle taga seisan ja kelle suunas metalsel häälel urisen. 

Mängiv inimene

Ostsin lapsele mängukonsooli. Rõõmu kui palju.

Minu mängukonsool nii rõõmustav ei ole paraku, vaat see:

Merkantilistlikku dialektikat kah

Kes poleks väärtusliku vanavara yle õnnelik. Mina paraku mitte, ei oska kohe sihukesi asju yldse austada, vaid veeretan lugupeetud muistiseid jämeda raudkangi abil mööda õue ringi, kui jalgu jääma juhtuvad. Jaa, jaa, ma tean  et õues vihma käes ei ole sellise õrna asja jaoks õige koht.

Helged perspektiivid

Ja muud ma ei tahtki ytelda.