Millalgi [vist maikuus] tellisin yhest e-poest kasulikke masinaid, aga siis tuli vihmahoogudega ja muidu päris ebakorrapärane suvi koos täiesti ootamatute aiatöödega ja ma unustasin yhe kastikese sootumaks. Täna aga ei lasknud latgalite kylmad hoovihmapilved ei pakuvirna saba lahendada ega võimsate liaanide alt ennenägematuid õistaimi otsida (loe: sel ajal, kui ma veeuputustest pääsenud pakuvirnaga lammutasin, kasvasid kassitapud floksidele pähe - ja mõlemad on ohtra kana- ja muu sõnnikuga väetatud), muru oli jälle salakavala õõtsiku konditsioonis, aga mu jalad tallusid järjekindlalt õue suunas. (Hyva lugeja teab, et kui õues vähegi plusskraade on, siis tirib miski mind vastupandamatu jõuga õue.) Viimasel hetkel nägin esikus seina ääres vedelevat narmendavat kasti ja haarasin sellest nagu päästerõngast - sa ei pea kylmi ja märgi jurakaid ja juppe näppima, veeretama ega tõstma, vaid teed õueõhu käes varjualuses siiski kasulikku asja, iga natukese aja tagant käid toas vajalikke riistu otsimas, tähendab nina ja näppe soojendamas. Päev läheb longates, aga mitte ka päris raisku.
Noh, päris kokku ma seda veel ei saanud. Trumli 6-st poldist 2 ei istu oma auku, keera, kuidas tahad. Ja segamislabade kruviaugud ei sobi trumli omadega.
Persse.