20 november 2024

Kunstilist

Täna oli mul asju öelda muusikaarmastuse kohta.
Aitäh yleelmise jutu juurde moraalse toe asetanud rahvale. Kui sul on ikka päris halb olla, siis sellised väikesed asjakesed võtavad halva specse veidi väiksemaks. 
Md, miks sellised unejutud? Ma yritan uuesti kirjutama õppida ja Kaamose juures arenenud teemad tundusid väärt täiendamist. Kevadel sai mu mälu väga palju kannatada ja nö laulumasin põmst jäigi vakka, raadjo läks katki. Sõnad ei ole enam justkui minu sõnad minu peas, ma ei näe ega tunne neid, vaid nad tulevad täiesti iseenesest ilma hoiatamata ja filtriteta kuskilt mujalt, sellisest kohast, kuhu päike ei paista. Ja mitte päris sellises järjekorras ja viisil, mida mina tahan, vaid nagu see pime koht nad ette lykkab. Ma pean seda alati meeles pidama, sest mõnikord see ehmatab või pahandab inimesi. Toores "tõde" ei ole alati ettekandmist väärt, sest ei põhine KOGU infol, vaid on yhekylgne ja kaalutlemata. Ja kuna väljaöeldud sõna on minu jaoks pingutust nõudev hinnaline aine, siis ei tahaks pooliku tõe või kaalutlemata jama peale jõudu raisata. Ennem olen Lyhikese Jutu Mees.

Kommentaare ei ole: