11 märts 2022

Prokrustes tegutseb jälle

Täna hommikul võttis mu peas kuju kuri kysimus: KAS SEE JUBA OTSA EI SAA???
Sellise meeleoluga edenevad puude kärutamine ja koera julkade koristamine suurepäraselt. Ma oleksin mdg meelsamini näinud, et käru peal on pruunide kuklikeste vahel mõni põhjaslaavi generaalstaabi asjapulk, aga täna polnud antud.
Mul on hulk Kärpseid tikkida, ja aju muudkui säriseb ja lykkab uvitavaid põhjuseid ette. Millised värvikombinatsioonid võimalikest miljonitest valida? Milliseid tugikangaid kasutada, et detailid yksteise suhtes ei liiguks? Kas Kärbeste saajad on tulemusega rahul, mul ei ole ju korralik profimasin, vaid kõvasti tähelepanu ja jälgimist vajav hobikas. Ja yltse, ma olen nii väärtusetu, närune ja kasutu amatöör.
Vähemalt koera s.tt sai koristatud, olgu muuga, kuidas on.
Ja päike paistab läbi alusmetsataimede lehtede.

3 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

tõsi ta on, päike paistab, hea seegi

Morgie ütles ...

Kärpseid olgu ikka rohkem ja kõikides toonides!

Futu ütles ...

Sitt on elu alus ! Kui meil veel õuekoer oli, siis tuli talve kohta 2 ämbrit sõnnikut. Kompostihunnik sai kohe palju väärtuslikumaks, sest muid sõnnikuallikaid toona polnud.