17 veebruar 2021

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Hakkan mina järjekordset surematut kirjanduspala bittidesse valama. Algus on harmooniline ja paljulubav. Siis hakkavad sõrmed kylmetama, kassikesed ajavad teises toas midagi riiulilt maha, lastel on mingi häda, minus tekib ähmane, aga plahvatuslikult paisuv syytunne ja kohutava katastroofi eelaimus. Panen programmi kinni ilma salvestamata ja torman katastroofi ennetama. Ja kirjanduslik kalliskivi jääb syndimata.
Ja niimoodi juba palju aastaid.
Hyvale lugejale lohutuseks lillipilt köögiaknalt. Ketipoe iludus, mis kevadel väärikalt maha maetud saab.

3 kommentaari:

Marfa ütles ...

Millised ilusad prisked õied ja milline mõnus hüatsindilõhn! Vähe on fotosid, mis teistele meeltele nii ergutavalt oleksid mõjunud.
PS Meil on sulle kotitäis pesemata lambavilla pakkuda. Kas oleks huvi?

mustkaaren ütles ...

Vill on hea, mida vastukaubaks võib pakkuda?

Marfa ütles ...

Veel fotosid sinu aknalauast :)