15 jaanuar 2019

Jaanuarisse igati sobiv lugulaul

Lamavad teeserval
Lume all unenägu kummelitest ja kärbestest
Yksteise kõrval
Jäätunud teerada piinleb tigedates helvestes
Läind yle serva
Hingetud hinged äraspidi pidupäevas
Kukkunud taeva
Mille all krahvide lossides
Tuhmide akende kardinaid iial keegi ei pese

Hall ja punane
Kered sõbralikult teineteise kõrval
Raudne hobene
EI koge kyll iial tarretavat surma
Aga roostelaigud
Nagu ka kõikeõgiv kalmistumuld
Ja sulatusahjud
Teevad meile kõigile
Teevad uuestisynni puhastustuld
…………

Ma tundsin, et pean parkimisplatsi serval vedelevatest Kuusakoski-reisi ootavatest abikaasa autolaipadest laulu tegema. Et auto ei ole hajaasustuse tingimustes lihtsalt hingeta tarbeese, vaid peaaegu et pere liige, seetõttu hakkab õudne, kui mõelda, et on inimesi, kes ei viitsi oma armsate hobeste jaoks isegi varjualust ehitada, soojast tallist rääkimata, vaid lasevad neil lihtsalt aeglaselt surra.
See oli siis väike sissejuhatus metalbluusi maailma. See on minu väljamõeldud nanozhanr rockmuusikas, millel ei ole veel isegi yhtegi registreeritud artisti, sest pulli pärast väljamõeldud ja kyll kirja pandud, aga pillidele seadmata ja salvestamata laulud, bändid ja kontseptsioonid e lähe arvesse. Aga mis tollest, luuletada ju ikka tohib.
Mulle tundub, et mõned sidesõnad on valedes kohtades ja kujundite sõnastus vajab sidusamaks muutmist. Ja lyhike on see lugu ka, vajaks veel yhte salmi. Teeksin seda mõni teine päev, kui pea ei ole niivõrd vatti täis ja maakera ei kõigu ja õõtsu. Tähtis oli see idee kirja saada, sest mul kipuvad teinekord kobedamadki laulud meelest ära minema. Missa teed ära, kui pea on kaledast lõunaeesti puust.

4 kommentaari:

algusestpeale ütles ...

Hingeminev ja mõjus.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

pole nagu vales kohas midagi aga eks sa ise tunned kuidas :) tore lugulaul, sest jah maatingimustes saavad autod elavaiks

Morgie ütles ...

Ilus lugu. Proovi laulda, küll ta kõnnib.

Emmeliina ütles ...

andekas oled, väga!