30 detsember 2014

Vanake sätib äralahkumist.

Aga mind see ei sega ega eruta. Ei olnud just halb aasta...aga raske oli. Ilus
, aga mõttetu. Tore, aga kole. Mõnus, aga. Aga. Jne. Praegu olen enneolematult tõbine ja elusttydinud. Seestpoolt tyhi. Katki. Puru. Head sõnad, positiivne mõtlemine ja julge pealehakkamine pole aidanud. Olen rea aastaid elanud ilmaasjata ja teinud mõttetut tööd. Kusjuures see pole masendunud inimese enesehaletsus ja sundmõte, vaid fakt, millele nt testamenditäitjad, sh kinnisvarahindaja ja notar võivad alla kirjutada. Kastmeks asjaolu, et mu alakeha ei tööta eriti ja noorim lastest on selline, nagu ta on. Selle kõige juures head uut aastat soovida... Hmhjahjahh.

3 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Iga halb aeg saab kord läbi. Loe omaenda vanu postitusi, see aitab.

Fideelia ütles ...

Mis su alakehal viga on? Arsti juurde kiiresti! Hinda mõned asjad oma elus ümber, pole mõtet rügada, kui see ei ole soovitud tulemuseni viinud. Paremat uut aastat! :)

Anonüümne ütles ...

Ühe ukse sulgedes, avaneb kindlasti järgmine.Samuti ju teada, et mõõnale järgneb kord ka tõus. Kehvad ajad tuleb lihtsalt üle elada.Ja tõesti kohe kärmelt arsti juurde.