13 august 2014
Esoteerilist jura
See aasta on kulgenud lollakate väljaminekute tähe all. Elisa tähtajaline internetileping on ka kaelas, aga Elisa internett ei tule meil isegi lahti juba vähemalt aasta. Elisa ei lase lepingut lõpetada ka, keerutatakse muude, aga meil mittetöötavate tehniliste lahenduste pakkumisega või meenutatakse leppetrahvi ennetähtaegse lepingulõpetamise eest. Ka oma ettevõtte domeeni ja serveriruumi pole ma tööle saanud - no mis kuradi teenus see on, mis nõuab iga liigutuse jaoks eri tarkvara ja parooli ja paigaldamise ajal mitu korda kokku jookseb, lõppkokkuvõttes ei saa seda töölegi, st hädapärane tekst mahub ära, aga piltidega on error... aga arved tuleb ikka maksta! loomulikult pole jälle teenusepakkuja syydi, hoopis klient leidku endale ise uus elukoht või ostku vähemalt 3 korda kallim pakett, kyll siis teenus ka tööle hakkab. Tasuta leht, mis teistel töötab, lubas minul ainult nime yles riputada, rohkem liigutusi teha pole võimalik. Ma ei ole arvuti alal just päris ohmoon, ikkagi pere patsiga poiss... ....... Lollakate väljaminekute alla kuulub ka telefoniekraani täiesti arusaamatu ja mystiline katkiminek. Ma ei istunud oma telefonile peale, ei kukutanud kivi otsa vm, aga ometi oli see tööpäeva lõpus katki. Misasi või mis liigutus see pidi olema, ei kujuta ette. Remont aga on raha eest. Eelmisel nädalal kukkusid prillid eest, ja klaas puruks! Mul on okulaarid varem ka ikka eest kukkunud, kyll kivi, puu ja metalli peale, aga see kord täiesti tavaline umbes meetri kõrguselt kukkumine vineeritahvlile lõi klaasi korralikult ämblikuvõrguliseks. Aga prilliklaasi vahetus on läinud keskmiselt 10 korda kallimaks kui eelmine kord, st 4 aastat tagasi, kui ma need prillid tegin... 1,6 eur/tk maksvaid klaase ei ole enam, pakkuda oli 18-euriseid, 38- ja pealt 40se tykihinnaga klaase. Tööprillid 100 euri meie sissetulekute juures, mai äss... Mul on tugev lyhinägelikkus, -5 klaas. ....... Loomadega on sel aastal läinud erakordselt sitasti. Öelge, mida tahate, aga pärast yhte naabrite kõva kisa ja tymakapaugutamisega joomingut suri mõne päeva sees ilus 10-ne pesakond jänkupoegi, ja teine umbes samal ajal poeginud jänku ei võtnud oma pojakesi yldse omaks. Lapsed on justkui kurjast vaimust vaevatud ja mees on vaikne hull, kes ei suuda oma käega isegi suppi tõsta ja hiilib mööda nurgataguseid või lamab terved vabad päevad lihtsalt voodis, kui just ei purjuta. OK, palgatööga saab hakkama, aga majapidamisele pole tema töölkäimisest raasugi kasu - raha pole, töömeest kah pole, tõsta ise palki just nii nagu meeldib. Ma ei ole tänitaja ja sõimaja tyyp, igasugu tööd proovin ilma abi kerjamata ise ära teha, olgu see siis naiste v meeste töö. Olen kyll abi pakkunud, rääkinud, olnud mõistev, hooliv ja armastav, mitte iial pole sõimama ja mõnitama laskunud, vaid solvangud alla neelanud ja viisakalt teemasid arendada pyydnud ning lolli keerutamist viisakalt lahendusteni tyyrida proovinud (erinevalt teisestpoolest), aga isegi delikaatne lähenemine on teise jaoks miskipärast hirmutav ja terroriseeriv ja loogiline mõtlemine ning tuleviku eest hoolt kandmise võime on mõne inimese yldse maha jätnud. Tänitavad naised, mai äss. Kui mõni segane isane proovib minu kuuldes midagi taolist väita, siis läheb sevastoopoliks, ma luban. ....... Huvipakkuv on kahtlemata asjaolu, et lapsed on täiesti erakordsetes kogustes nõusid lõhkunud - kyll tassi servast killud väljas, kyll taldrik pooleks, kyll 2 v 3 joogiklaasi korraga katki. ....... Magustoiduks on asjaolu, et sel aastal on nii toa- kui õuetaimede seas tohutu kahjurilaine. Villtäi ilmub pärast tõrjet ootamatult ja suht kiiresti tagasi. Kedriklesta rynnaku ulatust aga peaks kirjeldama väljendiga "pandeemiline". Aga ilusad värvilised begooniad, mis peaksid puust majades väga hästi kasvama, jäävad sama suureks kui ostmise v paljundamise ajal, suve lõpus see aeglanegi, suht ebabegoonialik kasv peatub ja talvest ma ei räägigi. Võeh. ........ Paari aasta eest tekkisid mul kummalised ja proovides-piltidel kas väga vähe või yldse mitte näha olevad, see-eest aga väga reaalsed ja liigutamist mittelubavad liigesevalud, klassikaline olukord, kus kael-selg-käed-jalad vajavad pikemaajalist soojendamist, siis venitamist ja siis võimlemist igal jumala hommikul, et saaks yldse midagigi teha, muidu ei saa kartuleidki kooritud, peenemast tekstiili- v ehitustööst rääkimata. Pärast seda, kui naabrimutid mu jooksupannud jänkse kinni pyydsid ja mulle koju tagasi tõid. Nalja korras olgu öeldud, et nad tungisid mu isiklikku ruumi ja kindlasti panid mõne nurjatu nõiatembu toime ja needuse tööle. Sest arvestades, millises harvaesinevas põrgus ma veetsin ma oma lapsepõlve ja variatsioonina järgnevad kuni paarkymmend mõni eluaastat, milliseid äärmiselt mitmekesiseid vägivallakogemusi ja sygavas ning lootusetus, see-eest ilma kogukonna abita viletsuses virelemise yksildasi aastaid ma nägin, aga tulin sellest (haige vaimu, aga) terve kerega välja, ei ole sooja liivaga ja mõnusate puuklotsidega mängimine yldse tervistkahjustav. Miljonid inimesed kaevandavad, ehitavad, istutavad, orjavad põllul ja tehases, koovad masinatega jne jne, paljud teevad isegi mitut taolist asja korraga, liigutavad rõõmu ja usinusega ja elavad kõrge vanuseni, aga mina mitte! See on kahtlane, ma ytlen! Kohe lähitulevikus tuleb ette võtta kurivaimude väljaajamine, needuse mahavõtmine ja nõidade peletamine!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
Sitikaid ja satikaid on ka mede kandis tänavu üle mõistuse. Soe tali, imelikud kevad ja suvi ning ongi käes. Aga needusevärk - kahtlen megasügavalt selle olemasolus, sest kui see asi NII lihtne oleks, siis poleks sõdu üldse vajagi.:)
Nõustudes Futu avaldusega ja jätkates.
Asjade erakordsele purunemisele on lihtne selgitus - ebastabiilne emotsionaalne õhkkond majas.
Ehk kaalud oma hinges veelkord tõsiselt, kas on võimalik ja kas on tingimata vajalik samas paigas sama koosseisuga jätkata.
Kui mingit alternatiivi ei kangastu, siis mõtle tõsiselt kellele on vaja teie talumajapidamise ulatuslikku ülesehitust sinu nägemuste kohaselt täna, 5 aasta või 10 aasta pärast. Kas mõnest arendusplaanist võiks ehk loobuda.
Sellest sa muidugi oled aru saanud, et prilliklaaside uuendamine on hetkel kõige vältimatum tegu teel parema homse poole.
Mõnikord mõni pisikene muudatus nihutab nagu iseenesest oma kohale hulga liga-loga paigast olnud asju.
Ole tubli!
Olen kohe 110% kindel, et kõik need liigeste-lihaste valudja paljud teised ihuhädad on tingitud stressist, sinu puhul kohe väga tugevast stressist. Kui enam looduse ja loomadega suhtlemisest, ilusast suvest ja muudest väikesest rõõmudest (kindlasti on neid ka sinu elus) tuge ei leia, on asi küll kurb. Ja nagu Tii väga õigesti ütles, kelle jaoks sa niimoodi rabad? Lapsed lendavad laiali oma elu elama, egas ometi oma ebaõnnestunud abikaasa jaoks?
Eelmise kommentaari pani kirja maurus!
Ebaõnnestumised kipuvad ikka karjakaupa käima, õnneks käib see ka õnnestumiste kohta. Aga muus ühinen eelöelduga, kuigi tean, et kurafi keeruline on midagi muuta.
Mina olen selle prohmaka teinud, et tõmblesin nagu hull omast arust teiste heaks. Siis selgus, et neil teistel pole sooja ega külma sellest, mida ma teen ja kas ma üldse teen. Sellest ajast elan iseenda jaoks.
kuni lapsed tahavad kasvatamist päris iseendale ei saa elada aga seda tuleb teha nii palju kui võimalik ja alati on võimalik rohkem kui esialgu tundub :) ilus, tark ja andekas nagu sa oled, väärid palju enamat
Nagu tead, olen Sinu tegemisi ja olemist jälginud päris kaua. Juba nendes blogides, millest enam jälgegi pole. Ning ma olen murelik. Sinu elulõng on läinud isepäiselt sasipuntraks. Et iga juurevars saaks siiski kasvada ja õitseda talle omaselt, sobilikult ning meeldivalt, oleks vaja otsustavat aednikukätt.
Mingil otsustaval hetkel oleks vaja maha istuda ja tõsiselt kaaluda, kuidas edasi. Inimesed kardavad muudatusi, sest hirm halvab arukad mõtted ja hädavajalikud teod. Mõnikord on järsud kannapöörded elu kõige targemad otsused, et saaks vana ükskord ometi seljataha jätta ja uue ning ilusamaga edasi minna. Ei saa lõpmatuseni rääkida vaid halvast ja olnust kui ometi on mitmeid teid ja võimalusi, mis olenevad vaid Su enda tahtest.
no comments, tahaks öelda. Sul on viimane aeg hakata üles lugema neid seiku ja asju, mis on hästi.
ja siis otsustada, kas võtta vastutus oma elu eest või jätta see teistele.
Hm, mulle ei meeldiks, kui keegi tuleks ütlema, kuidas ma oma elu elan, sestap jääb see ka viimaseks sellelaadseks kommentaariks.
Kuidas see anekdoot oligi?
Mees ärkab hommikul ja mõtleb:
elu on s.tt
naine on riiakas
raha pole
lapsed karjuvad ...
Ingel istub mehe õlal ja mõtleb:huvitav, et ta igal hommikul ühte ja sama soovib ...
Kle kui su teleront on Lumia520, siis need pididki kergesti katki minema.
Mul aga tekkis iseeneslik pragu odava tahvli ekraani serva - tahvli, mida taskus ka ju ei hoia või midagi.
Elisa interneti asjus võiks tarbijakaitse poole pöörduda.
Postita kommentaar