02 november 2013

Pliidi ääres

Sygiseti jääb Kaaren koos päikesega vanaks ja haigeks. Meditsiin võtab ära kyll krooniliste närvipõletike valu, aga kere on kange, pea vastikult paks ning pikalt istuda vm yhetaolist tööd teha ei saa - ikka, kurradi kurrat, löövad ribid eestpoolt ja tagantkandist sädemeid välja. Vanad eestlased teadsid, mis on hea - kolde ääres, kahe kasuka vahel, sularasv kausiga nina ees. ... Sularasva ma ei söö, aga pliit on meil muidu multifunktsionaalne ja kui tuli on all, siis on pidevalt mitu tööylesannet lahti - suur pada kuuma vee jaoks, väiksemad pere söökide ja loomade roogade jaoks, ja sel sygisel lisaks kõigele aeg-ajalt mõni riidevärvipada. Mõni päev tagasi tegin villast lõnga soojaks punaseks, täna jahtub pada bordoopunast tytre särkide ja lapitööde kõlbliku puuvillaste materjalidega. Batiktehnika 1) sidumine 2) jaapani krookimistehnikas värvimine, kus läbitraageldatud kangas tõmmatakse niitipidi kokku ja see tekitab korrapärase kribumustri. Miks ma plötserdan, põhjuseid on rohkem kui ainult loominguline eneseväljendamine. 1) noorem tytar on jube riietemäärija, rikutud särke kogunenud paraja köögivaiba jagu. Ma ei raatsi talle pidevalt muudkui uusi osta, olgugi et kaltsukast, sest vt lauset nr 1. 2) on mul endal kõik võimalused ja nõukaaja stardipaketti kuuluv õmblusoskus niikuinii olemas, seega parem teha ise mõned ilusad ja veidi sodikindlamad särgikesed, selmet kulutada raha kallite kvaliteetriiete peale (mida ma ei raatsi) ja isegi kaltsukates ei ole kasvueas koolilaste riiete valik kuigi suur, et mitte öelda - puudub. Aga see selleks. Tahtsin hoopis kiita elusa tule mõnususi ja märkida ära asjaolu, et sygisastrid on tänuväärne kultuur. Kui eelmisel aastal nende võlu kadus juba oktoobris lume alla, siis sel aastal õilmitsevad nad pillavalt. Ma pean oma novembrikuu silmailule ka mõtlema ja sorte juurde hankima. ... Hakkasin täna roosipeenrast maasikaid välja kyhveldama, aga pooleli jäi - vihm ja vastik kyljenärvivalu ajasid tuppa. Hoovist tuleb suvejooksul vedelema jäänud asjad, sh laste puuoksad jm ning mehe laialiharutatud palgivirn, kokku korjata, kinni katta... yks hele vaip ootab piisavalt kanget puhastusvahendit, panin teise puu peale ligunema... Vaja peenrad talveks korda teha, alustatud nagu sai... See ei ole veel kõik! ....... Blogger keeldub pilti laadimast. Seega jääb sygisastrite pidupilt järgmisesse juttu.

3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Sinu oskuste ja värvitaju juures on patt rääkida mingitest kaupluse kvaliteetrõivastest, mis enamasti ei kannata mingit kriitikat. Usun, et Su osavate käte all valmivad kõige originaalsemad, unikaalsemad ja kvaliteetsemad riidetükid, mis võivad ehtida kõige nõudlikumat inimest, lapsest raugani.

Sügisastrid ja kukeharjad on väärt taimed kaunistama aeda pikal soojal sügisel, aga kõige mõjusamalt ja pikemat aega kaunistavad aeda kukerpuude sordid.

Tii ütles ...

Oo, pliit on tõesti hea sõber külmal ja niiskel ajal. Idaprovintside ehitustava juurde kuulus veel üks tore sisustuselement, soe ahjupink - leso. Kel veel renoveerimisplaanid ees, võiksid tõesti uurida vana-aja "keskküttesüsteemi" ehitusnippisid. Minu vanaema, kes narvamaalt pärit, kompenseeris leso puudumist oma kesk-eesti kodus nõnda, et laotas leigeks jahtunud pliidile ajalehe ning istus siis ise seal ülal, sukavardad muudkui liikusid käes. Meile tegi see lastena päris nalja. Proovisime ka, kuid kauaks seal paigal püsida ei kärsinud.

Futu ütles ...

Jah, ennetalvisel ajal on pliit asendamatu. Soemüür õhkab pärast õhtuni tuppa sooja.