26 jaanuar 2012

Maailma seintel rippujad

Need on, teadagi, orhideed. Kuna mul on kustumatu huvi maailma taimeriigi vastu, siis hangin suurima heameelega paljude taimeperekondade esindajaid. Mul ei ole hoolika eelt88 ja karmide valikute najal koostatud asjatundlik kollektsioon, vaid algajalik, m6nev6rra kaootiline kogum k6iksuguseid ja otse loomulikult v2ga huvitavaid ja armsaid soojade maade taimi. On liaane: n6elk8isi, tsissusi, kannatuslilli, on t6lv- ja draakonipuid, v2ikseid rohttaimi 6ige mitut sorti. On paar bambust ja mitu kaktust. On kallis klassika - fuksiad, pelargooniumid, j6ulukaktused, ka mitmed puud kasvavad selles kogumis. Aga k6ige armsamad on mulle need taimed, mille v2ljan2gemine erineb suuresti tavalisest taimest, noh sellest, mis juuripidi ilusasti mulla sees kasvab.
Sest maailma seintel e puude okstel koorepuru ja samblapudi sees kasvavad epifyydid on miljonite aastate jooksul kohandunud toituma mitte mineraalses mullas tekkinust, ka pole orhidee parasiit e teise elusorganismi sisse toituma tunginud asjandus, vaid just nimelt puude otsas kasvav taimerahvas, mis kasutab puude elutegevusel tekkinud ysna toitainerikast kerget k6du ja sademetega alla tulevat atmosf22risaastet e palju kergemat toitu kui maapealsed. Troopikas saab niimoodi p2ris m6nusasti 2ra elada, sest puud on lopsakad ja dzungli pinnas ning see, mis seal peal, v2ga viljakas ja rammus, nagu arengumaade p6llumehed h2sti teavad.
Kui enne Kolumbust oli euroopa teadmine maailma taimedest enam kui piiratud ja eelarvamuslik, siis 15-16. sajandil alanudymbermaailmareisid ja koloniaalvallutused t6id kuninglike meelelahutuste hulka ka peente, senin2gematute imeasjade kogumise kombe - koguti eelk6ige v22rismetalle ja muud maksevahendina kasutatavat, aga ka loomi, taimi, senin2gematuid esemeid ja lugematut hulka muud, mille eest ylikud hankijatele heldelt maksid. See oli siis minu orhideekollektsiooni eellugu - huvi omandada midagi erilist.
Kuskil 2009 alguses, kui ma olin oma pereliikmete elu ja vara p22stmisel tekkinud prokuratuuri huvi t6ttu oma t88kohast ilma j22nud, oli mul korraga enneolematult palju vaba aega. Egas normaalne inimene kogu p2eva ka tolmuimejaga sahmi, kraanikausist olematuid plekke eemalda ega televiisorit j6llita, ammugi siis floorafriik. Tegin 2ra k6ik pikema aja jooksul kogunenud kodut88d, v6i noh, h2davajalikumad, tegelesin paljude kahjude ja puudustega, ning - avastasin sisehaljastuse m66tmatud perspektiivid. Mingil hektel m6istsin, et kus ja millega iganes, ei tasu endale piire ette seada, vaid uurida palju laiemalt.
Kui ma ytlesin "sisehaljastus", siis seda ma m6tlesingi - mitte yksildane hooajalillepotike, no m6ni prestiizhse imidzhiga suurem lehtehistaim korterikitsikuses ja puhtusehulluses asuval aknalaual, vaid lopsakas, mitmerindeline kogum erinevate mustrite, v2rvide, faktuuride ja tekstuuridega taimi maailma eri paigust, aga siiski sarnaste n6udmistega. Ma saaksin oma k6ige erinevamas suuruses taimedega sisustada terve talveaia, kuid praegu on nad jagatud maja erinevate tubade akendele ja lisavalgustuste alla. Taimed on hangitud erinevatelt v2ga suurtelt allahindlustelt, mist6ttu tundus olema m6istlik alustada taimedest, mida hiljem ei oleks kuskilt osta olnud, hinnanumbrist r22kimata.
Kuigi mul on neid palju ja k6iksuguseid, tunduvad orhideed siiski oma erilisusega lemmikuseisuses seisvat. Mu kollektsioon t2ieneb aeglaselt, aga j2rjekindlalt. Kuna ma ei saa oma hobidele pyhendada kuigi suurt osa p2evast, siis ei ole pidev uudisasjade kyttimine ka t2htis - olemasolevad taimed pakuvad piisavalt silmailu ja tegemisr66mu.

1 kommentaar:

Aavikuemand ütles ...

Huvitav on see, et minu taimehuvi aiast tuppa ei ulatu. Mul küll on paarkümmend toataime, aga need on elus puhtast kangekaelsusest, sest nende kastmine ei tule mulle meelde.