Jaanuaris oli lõikus.
Veebruaris hakkasin jälle autot juhtima. Yle mitme kuu.
Täna, kui paanikahäiret mitte arvestada, on elu parem kui varem - seljavalu on LÄINUD. Muidugi tuleb veel pool aastat taastuda ja ettevaatlik olla, aga peamine, et pesapunumise töövõime ning aianduslikud mõnud on minu juures tagasi! Kuid sygisel maha hõigat ilunduse kärpimine jääb jõusse.
Oi nyyd seda rookimist, kaevamist ja niitmist, istutamist, pygamist & parandamist. Tsiteerin yhte lugupeetud aiaplogijat: KURADI JÄNESED!
Aga naistepäevax kinkisin endale 1 vanda. Tundmatu sort, tohutu suure lehestikuga. Puhkeperioodi pidav, allahinnatud. ootan, kuidas tal elustumine läheb. Hakkame koos kevadist kasvu viskama, irw.
Häbi... polegi sel aastal midagi kylvanud. Ei ole aega. Praegu on lapsed väikesed, tahavad uskumatutes kogustes syya, puhast pesu & kasvatamist, ning pika aja jooxul, kui ma olin lamav haige, kogunes ikka yht-teist koristada. Iga päev ongi paja-, jutu-, pliidi- ja harjapäev.
Noh, svammkurki ehk kylvan, õlikõrvitsat, päevalilled tulevad hiljem.
Roose ei telli.
4 kommentaari:
See on nüüd küll üks ütlemata hea uudis!
Rõõm kuulda jah! Kiiret taastumist nii Sulle kui vandale!
aitähh!!!
Tundmatu lugejana ütlen ka, ütlemata tore uudis! Soovin jõudu ja küll jõuab külvata ka :)
Postita kommentaar