Valmistume suveks

Põhjaranniku rahval väidetavalt juba rododendronid õitsevad. Paljugi, mis nad väidavad, minu omad vana, poolenisti mahavõetud kuuseheki all on alles talveunes ja õienupud jääs. Aga mina ostlen juba suveriideid. Eile õnnestus loetud minutite jooksul enne mammograafiabussi kylastust skoorida 1 unelmate seelik ja 2 (loe: KAKS) pikka kleiti. Ja roosa lehviga märgistatud erksavärviline spordikott (aga roosa lehv on ylemaailmne rinnavähisse puutuvaga seonduv symbol), ideaalne kott, mille ma ka skoorisin. Ma ei tea, mida Universum, Jõuluvana ja Kõik Jumalad mulle sellega öelda tahavad. Kuna enesetunne on yldiselt halb või vahelduseks ka väga halb, siis mõjuvad sellised juhtumused nagu särav ilmutus teisest,  paremast maailmast.

Võib-olla ei peaks riietele kui sellisele nii palju tähelepanu pöörama, sest saab ka lihtsamalt, aga samamoodi kaunilt. Täna hommikul leidsin faceebokist hoopis yhe võluva ajaloolise moejoonise. Pildil kujutatud stiilne daam on kahtlemata suverõivastuses, muudel aastaaegadel kandis ta ikka ruudulist villast tekki. Mulle meeldivad tema kaunistuste stiil ja mustrivalik.

Siit saab tema kohta veel lugeda.

Hõre

Täna jooksin surma eest ära, nii et säärelihased valusad ja kõri elu eest hingamisest valus. Punase triibuga valge bussiga laekunud toruabi spetsialistid käskisid syndmuse järel puhata. (Ma nimelt pidin täna jälle nägupidi laual vedelema, aga täna kulges see nii eriti värvikalt, et varjutas kõik muu ja sundis asju korraldama.)

Mulle pole kaua aega nii halvasti öeldud.

Puhata. Millest, kurat võtaks? Ma olen päris pikalt vedelnud ja puhanud juba!!! Nii puhanud inimest te ei näe iga päev!!!

Rumal lugu on see, et nyyd on mul lisaks uuele peale vaja ka uut sydant, vanal on kõik vanade diiselmootorite hädad. Lekked, klobin, surve seal, kus pole vaja. Vanaraud ON vanaraud.  

Jõuluvana?

Ja ootamatu lisakohustusena on tarvis  teostada korralik keskeakriis, enne, kui hilja. Kõigil on, aga ma pole veel isegi valdkonna peale mõelnud.

Nõrga

See kevad tuli teisiti kui nt eelmine. Tiu, tiu, jaa, jaa, jaa... Täna aga on isegi selle kevade jaoks natuke ebatavaline päev. Kummikud ei tirigi õue mängima, ei meelita kohe natukenegi, ja saag, labidas ja käru ei kleepu käe kylge, nagu varem kevaditi. Aga peaks. Ma olen ju peaaegu terve, analüüsid ei näita kohe mitte midagi peale kerge vitamiinipuuduse, 37,4 palavik novembrist saadik on ka jumala normaalne, nõrkus tuleb pre-menopausist, kõhus asuv aort peabki tuntavalt tuksuma, syda laperdama ja öösiti paukuma, pilt aeg-ajalt tasku vajuma, maksa ymbruse valulikkus ning tõmblemine on lihtsalt stressist. Ma ainult kujutan endale asju ette.

Kytsin 1 pliiti ja 1 ahju, sorteerisin sokid, toitsin kanad, tõin kärutäie puid ja rohkem ei /lisada tegusõna vastavalt arusaamisele siinkirjutaja laiskuse määrast/. Lihtsalt laman nägupidi laual ja värisen ajaviiteks. Äkki pärast lõunat koguni keedan putru ja istutan 1 puu. Tööpõlgur, nagu ma olen.

Imede öö

Jumal on olemas! Ma võin oma kollaka jume, pool aastat kestnud palaviku, tuimvalusa kõhu ja paksu peaga hyvasti jätta kiiremini ja odavamalt, kui mõni eestimaine Haiguste Ravi Asutus iial võimaldada suudab. Hakkasin aga guugeldama, et mida haige inimene enne ja pärast lõikust teha v syya tohib, ja juba tuli kuulsast internetikaubamajast parim pakkumine! Ma peaksin puruloll olema, kui seda lähemate minutite jooksul vastu ei võta! Otsekohe asun teele!

Roheline

Korraks tuli kylla väga rõve hilistalv. Tuttava tuttavad ukrainlased olnud šokeeritud sellest,  et 1 päeva jooksul sadasid kaela kõik 9 aastaaega, millest 7 olid väga ebameeldivad. Neil Mariupolis... aga mis me sellest, parem siis juba jäävihm.

Oli tõesti ebamugav, ytleb põline kagueestlane. Kogu tormivarustus läks käiku ja paksem jope kuivab siiani.

Mul on veel põnevaid ebamugavusi tulemas. Varsti on paar uuringut seoses põnevalt valutavate naiskehaosadega, samuti ammendatakse suurema, yldnarkoosiga veose abil kruusamaardla, mis on oma kymmekond aastat rahulikult koguneda saanud. Niikaua kypsen (häirivas tähenduses) põnevas teadmatuses ja (halvas mõttes) erutavas nõrkuses, mis ei lase tegelda eriti millegagi. Kas ma nimelt juba pikemat aega ei jahvata, et tomatid on ymber istutamata,  atv syytelukk ja autode õlid vahetamata ja kyttepuude tegemist pole ma yldse alustanudki, sest vt paar lauset eespool?

Ka mu peas elavad bändid on kuidagi vaiksemad, nad saavad aru, et nende prooviruumipidaja vajab rahu. Seega jauravad nad eriti lyhidalt ja tihti jätavad loo poolelt realt katki. Et ma saaksin rahulikult puid tassida või eaka koerahärra poolt täis pissitud kööki kraamida. Ma tglt ei peaks, sest tihti oleks teisi tassijaid ka võtta, aga ma PEAN. Mu jalad ise ronivad kummaritesse ja siis need kummarid kannavad mind lugematu arvu tiire ymber kevadvetesse uppunud hoovi, kuni ma nõrken, ja jõudu jätkub ainult yhe viimse loitsu jaoks: "Kohvi!!!" Või "Ravumit!!!"

Ykspä aga kirjutas faceebokis Lugupeetud Vanameister Villu Tamme isiklikult, minu selgituste peale, et mul elavad peas bändid, aga et mul ei ole eriti aega nende tekitatud asjakesi lõpuni vormistada, - et laulu valmistegemine on tähtsam kui miski muu. Et kui ikka miski hakkab peas astuma, siis tuleb teised asjad kõrvale panna ja laul valmis teha. See tglt kõlab nagu hea nõuanne. Ma täna proovisin ka. Tekst tuli ja kukkus klaviatuurile kuidagi lausa iseenesest, aga viisiga tegelen pärastpoole. Tunnen juba kontides kummarite kutset ja õues lainetava pori tõmmet. Ohkan, vaatan veel viimast korda töölaua poole ja juba kooberdan sinna, kuhu seletamatu hall võlujõud mind tirib.

P.s. Selline lugu tekkis mu vereringesse. Aga muul ajal olen kena nähtamatu ...aine, ausõna.

kollane

Kui mai oleks nii erikuradi väsinud, siis vestaksin juttu ka. Aga ei. Vaadatagu parem pilti.

sinine

...