Pidujuttu

Ei-ei, ega ma siis ei kanna neid kleite. Nad on kapis sellepärast,  et kitarrid omavahel kokku ei kolksuks.

Isetäituvad ennustused

Hyva lugeja soovis päikeselist kevadet. Peab ytlema, et see lause on 1 turske palgijupp aina paisuvas kevadiste asjade yleujutuse voolus ja ajus, mis kogub hoogu, lainetab ja kobrutab, ja ma ei saagi muud teha, kui sellega kaasa valguda.  Kevad veeretab ja klopib mind, iidset päkapikku, suurte ja väikeste kõlgaste ja mudru sees. Mõnikord on hea päev, vaatan seda kõike rõõmsalt laineharjalt ja ujun õues kogu heleda päevaaja, teinekord lohisen madalal nagu mu iidsed päkapikkudest esivanemad, vaat niimoodi:

Naiselikku

Kellele meist ei meeldiks läikivad vidinad ja ilusad pudinad. On mulgi neid mitu kummutitäit. Hiljaaegu laenas tytar yhte mu asjakest ja ma pidin seejärel seda natukene kõbima. Laps oli õnnetu, et kallis kulin katki, aga ainult natuke kruvimist ja vandumist, väheke kangutamist ja nuputamist, siis väike proovitööke, siis veel yks, ja siis veel, ja mu enda õuemängud said seega samuti käima lykatud.

Muide, aasta tagasi jäi saemehe-kevad mul täiesti vahele, sest tervis oli ikka päris paha. Talvepuid hakkasin mitmest tõvest tasapisi taastudes tegema alles juunikuus. Kuna sel ajal keegi enam metsa ei lähe, siis nikerdasin yle-eelmisest aastast jäänud poolmädand saunapalkide ja võsalõikamise produktide kallal. Pikalt nikerdasin, sest jõudu oli väga vähe, pidev õudus segas ja kurnas, hooaeg venis põmst oktoobrisse. Aga vana puit kuivab varju all palju kiiremini kui toores metsapuu, seega talv sai yle elatud. Ja nyyd on uus kevad, uus mina, uued mängud. Värske saepuru saabastes on ikka kindel kevadekuulutaja, kui ka kuldnokad ja kärbsed hiljaks jäävad. 

Pildil on noolega näidatud eespoolmainitud pahandust tekitanud vidin, ilma milleta ei toimi majandus, laguneb tehnoloogia, purunevad inimsuhted ja hävib maailmarahu. Nyyd on maailm jälle mõneks ajaks päästetud. Häid vidinaid meile kõigile!