05 juuli 2020

Ilmahämmastus ja tibujutt

Suvi algas päris meeldivates toonides, isegi kuumalainekest saime ja. Mu kevadisest palgiveost kangevõitu kerel oli päris mõnus. Aga madalrõhkkond on vastik ja raske mitmel viisil. Enesetunne on kuhugi ära kadunud ja yles ei leia, isegi pilli mängida ei taha, mis sa siis veel millegi meisterdamisest räägid. Nokin siin yhte asja ja seal teist asja, siis tuian aukliku peaga ringi ja otsin eilset päeva ja kadunud mõtet. Paistab, et nii jääb veel mõneks ajaks, ja see on tyytu.

Aga roosid hakkasid õitsema. Mul on mõned ohjeldamatud põõsas- ja väänroosid. Soe talv neile sobis, kahjurite eest hoolitsevad metsalinnud ja tibud. Ärgu hea lugeja öelgu, et aga kanad ju kakavad kõik täis. - Aga see paha kaka on ju suurepärane aiaväetis! 2) Kuna ma olen elus palju klaasikilde, naelu, teravaid oksi jne jalga astunud, ja kylm maapind paneb liigesed hullult valutama, siis ma niikuinii ei käi õues paljajalu. Kanad pakuvad mulle seltsi ja asendavad sootsiumi, supervisiooni, psyhhiaatrit ja terapeuti. Papagoid roosipõõsastes on ka lihtsalt ilus. Nii jääb.
(Pildil väänroos "Veilchenblau" esimesed õied yleyleeile)

1 kommentaar:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

milline suurepärane värv