21 september 2017

Võrokiilne bluus (tyypäälkiri)

Om kallendrin mudakuu lehe´ jo käänet ette,
ja kylmäny kivi om visat su kodomaa vette.
Ku sõidat, sis tuulõving kõrvu ja silmi sul lõikas,
ku saisat, sis mõtsast yts kylmkäng tõist takan jo hõikas.

Klaas tolmunõ, tuust paistus läbi viil päiv kullavärvi
Sa sõidat, et õdagus taivaski om mullavärvi.
Om suurõ tii päält ärä minnä viil viimäne tiijupp,
a yle taht ujumist või tsukõldamist viil viilump.

Ma mõtli, et lähä viil pikembä pruntsiga vällä,
et hummogu illos om ilm ja saa näydädä vällä.
a syä käskse jalga no panda seerega saapa,
selle et õdagu laanõ takast levvät suvõ kääpä.

2 kommentaari:

algusestpeale ütles ...

Äge! Loodan, et saab seda kunagi ka kuulda nt vana-aastaõhtu pidus, mis sel aastal toimub Segasumma Suvilas meie juures :)

Anonüümne ütles ...

Äge jah ja täisa arusaadav ka harjukale!
maurus