28 august 2018

Agooniline suvelõpp

Selg jamab ja vahetevahel käivad kallal elusegavad skisofreenilised hirmuhood ja raudpoltkindel teadmine, et minu aeg siin maailmas hakkab otsa saama. Ei, ma ei vaja lohitust, ravi ega abi, kirja sai see dokumenteerimise mõttes, et kui kaua alates esimestest mälu- ja sõnapuudusehäda kirjeldustest juurviljaks saamine aega võtab.
Aga enne seda on tarvis kiiresti yks puujurakas kujuks vormistada. Tänu Lendavale, kes oli nii hõivatud, et kiiresti kuju sooviva kunde minu jutule saatis. Ilus tonnine puupakk on. Tänahommikune vaade oli selline:

Põud on läbi ja sellest annab tunnistust maast välja viskunud umbrohu tohutu haljasmass. Kui Puujumal valmis, siis niidan, enne ei saa.

3 kommentaari:

Lendav ütles ...

Mul nii hea meel, et sa selle töö said! Anna aga hagu, ilu ei anna häbeneda!

algusestpeale ütles ...

Head töörõõmu!

Mariihen ütles ...

Ei tunne kaasa ja ei haletse. Ainult tahan öelda, et pilves ilma järel tuleb jälle päikeseline päev. Pole hullu, küll kõik saab korda. Oled tubli ja tugev ja sihikindel Eesti naine. Selliseid ei ole just liiga palju.