31 detsember 2017

Laul kunstnikust

Ma nilbelt naeratades neiu uksest sisse lasin
Ja õhtu otsa teda seina peale joonistasin.
Kuid õhtu edenedes otsa saab mul ramm ja rumm,
Sest selgis just, et puudub minul kustutuse kumm.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tänan ilusate laulude eest :)

mustkaaren ütles ...

Ohh, oleks neid rohkem.