18 jaanuar 2016

Reisimehe bluus

Kord tallan mootorratta stardivänta,
Või astun paati , kaldast lykkan lahti.
Siis rongis, mida vaksalis ei nähta,
Loen reisiplaanist kylmi taevatähti.
...
Kus täidan oma ämbrit, kus ryypan tassi teed?
Kus paikan oma saapaid või toidan sydame?
Kust leian õiged särgid, mahagonist riidepuud,
Kus sydameis on sama, mida räägivad ka suud?
...
Kord ikka tuleb pilet ära anda,
Sest suund on selge, reis on alanud,
Siis õige aeg on sellest rõõmu tunda,
Et öösse kaovad linnad põlenud.
...
Kus täidan...
...
Vean yhte armsat narmendavat kohvrit
Ja yht-teist veel mu järel lohiseb.
Pedaali tallan, ma ei vaja sohvrit,
Ykskõik mis tuul mu kõrvus vuhiseb.
...
Kus täidan...
(ja siis, head kidramehed, soolotage ise niipalju ja seal, kus heaks arvate.)

2 kommentaari:

Köögikata ütles ...

See on äge! Ja Viiding on äge. Kuidas mõni kohe oskab...

Tii ütles ...

See luuletus on hea. Loodan kunagi kuulda ka helindatud versiooni