Vanake sätib äralahkumist.

Aga mind see ei sega ega eruta. Ei olnud just halb aasta...aga raske oli. Ilus
, aga mõttetu. Tore, aga kole. Mõnus, aga. Aga. Jne. Praegu olen enneolematult tõbine ja elusttydinud. Seestpoolt tyhi. Katki. Puru. Head sõnad, positiivne mõtlemine ja julge pealehakkamine pole aidanud. Olen rea aastaid elanud ilmaasjata ja teinud mõttetut tööd. Kusjuures see pole masendunud inimese enesehaletsus ja sundmõte, vaid fakt, millele nt testamenditäitjad, sh kinnisvarahindaja ja notar võivad alla kirjutada. Kastmeks asjaolu, et mu alakeha ei tööta eriti ja noorim lastest on selline, nagu ta on. Selle kõige juures head uut aastat soovida... Hmhjahjahh.

Ahh, kui hea.

Mul oli täna selline yletamatu ja vaibumatu pahameelehoog segamini vastiku hirmulainega, et saatsin mehe ja 2 keskmist last linna ämma juurde, väiksem jäi minu seltsi koju. Kui kõik see bande kohal on, siis käib kogu aeg mingi möll ja ma ei saa millelegi keskenduda. Kyll oli hea rahulikult koristada. Ma ei talu viimasel ajal kisa, igasugu imelikud ja yldse mitteminulikud tunded ja mõtted lainetavad peas ja aju on tõeliselt pehme. Päris altsaimeriks muutumast aga hoiab mõttetöö. Masinkudumi mudeli arvutamine, kudumine ja tooriku käsitsi viimistlemine, toataimede eest hoolitsemine. Aga asjaolu, et lapsed on viimasel ajal väga sõnakuulmatud, väsitab ja hirmutab mind. Mõttetu jagelemine rikub õhku. Sellega tegelemiseks on rohkem pauerit vaja. Pagan, ma ei ole ju liiga nõudlik. Aga mingid asjad on viltu ja siin jääb palvetamisest ja kõvast tööst väheks, vaja on Jõuluvana, Rohelise Mehe, Tuuleema ja Roosiaia Kuninganna abi.

Ö. Väikse staaristaatuse-alase täpsustusega

Vaikus ääretus mikrorajoonis, yhtki tuld pole hämaras öös.
Ma olen nyyd nelikend. Suurem osa asjalikust elust läbi, aga tulemustega rahul olla ei saa. Mul hakkab masendus isegi keerukast mitmekomponendisest antidepressandist yle loksuma. Pereasjad... Võimalus, et tegelikult tuleb kogu ylejäänud elu koduseinte vahel veeta nii oma sureva alakeha kui ka praegu alles kergete, aga kasvavate käitumis- ja arenguhäiretega lapsega, kellega loomulikult tuleb tegelda ja eriliselt vaeva näha, aga tulemustes ei saa kindel olla, selliste laste kasvamist ja nende tyhja täiskasvanuelu on kõrvalt nähtud kyll... Ja teatud teised täiskasvanud, kellel aru nagu koolieelikul... Kokku tuleb mitmekesine komplekt, mille põhiaineteks on tyhi töö ja ette teada mõttetu tyli. Aga ma veel ei loobu. Järeleproovimata ametite ja tegemata tööde nimekiri on veel pikk. Kaevumeister olen olnud, tuleb ka torumeheks õppida. Metsamehest ehituspuusepaks on ka ainult väike samm. Läheks ainult see ropp nohulaadne tõbi yle. Olen juba 3 päeva haige olnud........
Vennal on äge garaazh. Ta tegi selle kokkusadanud laudast. Abilisi oli, aga vähe. Meie aitasime ka. See tore majake sobis imehästi minu juublikontserdi pidamiseks. Laiu rahvamasse esindas yks pealt 50-ne naabritaat, kes tuli mu pille vaatama ja kylalisesinema. Ta rääkis oma noorpõlve lugusid, kandis ette venekeelseid sõdurilaule ja mõnda tema põlvkonna eesti laulu. Mina olin eesti estraadi ja autorilaulu kyttel. Kahju, et pidudelt kaob elus muusika. Või on peod kadunud, ilmselt ikka seda viimast.

Auto on võõras, remonti toodud. Mootor hädaline, aga väljast nummi kirsipunane antiikmassin. Pildistaja selja taga on puhas nurk diivani ja lauaga. Kas pole tore bändigaraazh!.......
P.S. Selgituseks- suuri rahvamasse e kutsutud kylalisi oligi Ainult 1, see ainus oli ka venna oma tegelt. Sest viimasel ajal on elu ses mõttes kuidagi tagasihoidlikuks läinud. Ma pean rohkem netisuhtlusele rõhku panema ja oma loomingu lauludest kuni käegakatsutava kraamini maailmale maitstavaks tegema. Paraku peab keegi olme eest hoolitsema ja vaatama, et lastest inimesed saaksid, selles osas olen siinmajas ainus spetsialist oma näruse 24h miinimumööpäevaga. Ja katsu sa midagi ette võtta, et elu tulusamaks teha, kui tulevad igasugu huvitavad väited ja ideed. Kurat, kurat, kurat, kurat.

Kiire vaheväljakutse

Abikaasat tabas inspiratsioon osta dushinurk, st alusvann ja klaasist lykandseinad. Nyyd on minu etteaste toaremondi osas. Täna jõudsin puhta nurga teha ja panna koridoripoolsesse seina tuuletõkkeplaadi, siis jõud lõppes. Paha on olla. Homme tuleb nurk loodi ajada, plaadid kruntida ja värvida ja. Öäk. Hea, et sooja nädalat lubatakse. Aknad peavad ootama, sest dushi ja veevärgi konstruktoriga võib oma paar päeva ära lõbutseda. Mul on lapsepõlvest pärit raske torufoobia ja santehnikat ma keeldun tegemast, see tähendab lollakaid stseene jälle... Aga hädasti on vaja.

Vana puu

Klaasid seest, lahtine värv ja sopp maha ning naelad välja võetud. Kapi otsas kuivamas, mõõtu lõikamist ja klaasimist ootamas.
Majal on puudu 5 komplekti sisemisi aknaid, ilmselt tuleb teha ka 3 paari välimisi ja 1 uuem ja suurem aken koos lengiga. Olemasolevad on tõesti hullus seisus ja ma ei taha enam neid ostmisejutte kuulata, samal ajal kui sademevesi ehitusvahuga paigatud kõdupuidust läbi imbub ja tuuleke puhub. Yhes varasemas postis oli näha, mida ma vuntsisin, need olid meid 10 @ntsu teeninud siseaknad, millega ma varem ajapuudusel ei tegelnud. Või ka sellepärast, et vältida tyhja juttu ja mõnitamist. Praegu on mul olemas tisleritöödeks kogu riistapark ja ma ei sõltu kellegi tujudest, võin lõigata, lihvida ja hööveldada siis, kui vaja on. Ka oskused on tekkinud ja paks nahk ebakonstruktiivse kriitika suhtes. (Aga mis oleks, kui see kõik oleks mul olnud juba 10, 20... aastat tagasi, siis oleks majake juba valmis ja saaks rahumeelega kedrata ja kududa... Aga siis poleks lapsi, kes haigele vanainimesele rohukest ja veekest toovad. Ses mõttes on ju tore, elu- ja tööase areneb, oskused kasvavad, lapsed õpivad uusi ameteid, loodud saab terve hulk väärtusi.)

Jonnakas kummik

Sellised vanad haruldased, lainetava klaasiga aknaraamid ootasid linnas kortermaja ehitusrämpsukonteineri kõrval jäätmekäitlusse viimist. Nyyd olen ma kah jäätmekäitleja, teen sellest hinnalised käsitööesemed. Aga antud kummik oleks nagu ise pildile roomanud. Ilmselt on tegu mobla fotoka optika kiiksuga. Peegelkaameratel kah ei olnud kaader kunagi täpselt nii suur, kui pildiotsija näitas. (Enam ma suuri klaasfotokaid ei viitsi kasutada, minust järelejäänud fotokoli jäätmekäitleb nyyd vanem laps.)

Ma kaifin, kui keegi tähele ei pannud, hoopis neid asju:

Lisaks 2-le renoveeritud välisaknale kõpitsen sisemisi.(Kokku on majal 10,5 akent.) 2 paari jubedas olukorras (ebakvaliteetne puusepatöö) sisemiste pakist on lihvitud, kergelt paigatud, värvitud. Nyyd on tervete klaasidega raamid otsas ja peab leiutama hakkama, sest vajalikus pikkuses klaas on kah otsas. Tassisin laoplatsilt e kolivirnast nr 3 tuppa tahenema uute akende materjali, mida siis mõõtu lõikama asuda. Ah et miks ma suvel ei teinud. Suvel olid kõik koolilapsed kodus ja hoidsid yksteist, mul oli päeval hea rahulik kyttepuid teha, kojuveetud ehitusmaterjalide tohutut hunnikut sorteerida, mittekandvale pinnasele laoplatsi ehitada, taimi, loomi, juba mainitud pereliikmeid jpt hoolitseda, pluss majapidamine pesu, söögi jm-ga. Aga ikkagi oleks võinud suvel... Krt, niigi jäi neist töödest uude hooaega korralik lohesaba maha. Majanikerdamine lihtsalt klassifitseerub tubaseks talitööks, kui ilm enam õues mängida ei lase.

Must ja raske minevik :D

Hea lugeja on kindlasti tähele pannud, et mu postid ei ole just helgeimad. Sellel on tegelikult 1 konkreetne põhjus: olukord ongi sitt. Tegelikult on asi kaugel kaunist kodust, harmoonilisest abielust, sujuvast koostööst, heast mugavast elust, rahuldustpakkuvast enese... Vaat siia jõudsimegi lõpuks välja. Kuna ma olen tulnud põrgulikust lapsepõlvest ja yle elanud jõleda nooruse, siis tahes tahtmata kannan seda kõike lisaks ootamatult välja ilmuvatele õudsetele mälestustele ka reaalsete traumade jälgede ja vigastustena endaga kaasas. Aga nagu selles teatavas artiklis figureeriv toktor ytles, pidev lõputu minevikus sorimine ja harutamine ei vii homsesse päeva, vaid on oma saba hammustav madu. Seepärast ei tarvita ma psyhholooge ja muid jutuvestjaid, vaid reaalset elu toetavat ravi. Jutu ja mõnusa mõlgutlemise soos sumamise asemel on tarvis ketikoerana elatud aastad tagantjärele ära teha ja nyyd siis ahmingi endasse oma võimetele vastavaid teadmisi, realiseerin oma oskusi, vilumust ja talente. Ma teostan ennast nii, nagu suudan, nende vahenditega, mis võtta on. Võrreldes möödunuga on seda väga palju, kuigi võrreldes tänapäevaga pigem kehvakeskpäraselt. Ma olen alustanud nii isiksuse, inimese, lapsevanema, ykskõik mis muus rollis täiesti tyhjalt kohalt ilma kõrvalise abi ja sõbra toeta, ja katkise kaubana, võrreldes enamuse kaaskodanikega. Seda pikkade aastate tööd oleks rumal salata. Mul ei ole, nagu eespool mainitud, kaunist kodu ja hoolitsevat ning rikast abikaasat, kuna katkist kaupa keegi ei soovinud, peale selle, kes osutus varjatud defektidega tegelaseks... aga on palju hindamatuid kogemusi ellujäämises. Praegu ei saa ma teha midagi muud, kui jätkata. Loodud on suur ja keerukas maailm, selle lammutamine oleks piinarikas ja kahjuks kõigele ja kõigile, pikkade aastate tehtud töö läheks raisku. Vaja on mitte loota põgenemise imele, vaid tegutseda, pidevalt otsida täna töötavad lahendusi ja naeratada, naeratada, naeratada, aga arvestada, et teiste korraldatud jamad minevikust võivad mõnede korvamatute asjade seisu veelgi hullemaks teha, kui kellelgi tuleb lihtsalt tuju teisele kurja teha, olen seda juba kyllalt kogenud. Kõik inimesed lihtsalt ei ole ilusad ja head. Mul ei ole mõnes asjas mõtet olukorda endale ilusaks luuletada, sest päriselu vajadused toovad su unelmapilvedest kähku maa peale. Mis siin ikka unistada. Avitab palvetamine ja kõva töö!

Segased ajad

Kõik muu on selge ja ilus, aga vaat maapind kõigub jalgadel all. Varem oli ka kõrgelt tunda, aga praegu, nii reedest saadik, on meiekandis gravitatsiooniga halvad lood. Kõikuv põrand ja libedad redelid ei häiriks mind yldse, kui pealagi ja kael ei ajaks tuima pilli, nii et syda paha ja kõrvus sisiseb nii, et teisest toast laste jutust aru ei saa. Kududa ka ei saa, varraste keerutamine paneb pea hullult ringi käima. Kuu aega tagasi käisin perearsti juures ja sain soovitused ravida turjalihaste põletikku, pinget ja yldist stressi. Juba ravisin. Kyll on hea terve olla.

Aknad

Maja nagu kuntskärneri triiphoone. Aga enne, kui talveke tuleb, tarvis natu värvida. Ja kui see, mida värvida, ette pandud ja aknajuustud otsas, siis lähen vaatan, mis puukuuri taga veel varuks on. Kas kannatab ainult kerge lihvi v hööveldusega ette panna või peab hakkama aknasepa-ametit pidama tappimise, klaasilõikamise-kleepimise jm-ga.

Paar nõgest

Seoses maja ja maa kallal võimlemisega on aiakultuurid kasvanud nagu nad ise soovisid. Nõrgemad virelesid, tugevamad laiutasid. Aga Jõuluvana kingitud totaalne transformatsioon on täies hoos, kusjuures paljud arengud pole yldse selged. Mul on identiteedisegadus - kes v mis ma siis olen? Muidugi tuleb hyperaktiivikust ja mitme muu viimase mõne kuu sees järjest selgineva probleemiga noorematele lastele imekannatlik ema ja leidlik eripedagoog olla, aga elu nõuab ka äärmiselt paindlikku mõtlemist ja kannatlikkust seoses puberteetidest suuremate laste ja vaiksest hullust mehega. Tuleb olla tubli ehitusmees ja sitaviskaja, Transiti-mees ja pillimees pealekauba. Oma kallitelt jaapani kudumasinatelt võin ainult ämmelgavõrke pyhkida, sest osutus, et aastate kulgedes on meistrid õhku haihtunud, aga vajadus töö - ja eluruumide laiendamiseks jäänud... (kas sai piisavalt diplomaatlikult?)
Aiake on täienenud vähe, aga koogikreemilikult. Alla puuviljaaeda tuli lisaks Jubileumile ja Vanaonu Leo Sinisele veel 2 ploomi, Kometa ja Skoroplodnaja, kui õieti mäletan. Ja lillepeenra segadikku kukeharju.
Ma sooviksin, et saaksin paremini magada. Vatti täis peaga on vatine olla.

Tänased kangelasteod eilse varnast

Pesumasin paar päeva rikkis. Kantisin teise õue ja lasin veest tyhjaks. Artefaktideks oli väljatuleva vee pumbas 4 tervet ja 2 poolikut krohviliistunaela, mis pumba labad kinni olid kiilunud. Hea, et tänapäeval nutimasinad on. Ilma andurite - lylititeta oleks pump mahapõlemiseni unnanud. 2. Jälle rumm kõdulauda lõigatud. Hea laud on kallis ja haruldane kraam ja läheb maja, kuuri v peldiku kylge. 3. Eile oli mehel haruldaselt hea tuju, pani oma juba kevadel ostetud treipingi tööle ja tegi 2 peitlivart. Kyll värskelt treitud puit on sametine ja lõhnav. 3. Koeravilla ketran, aitäh Üllele. 800 g Koeravilla on õhku täis ja seda jätkub veel kymneteks tundideks. Panen oma kuduplogisse paar pilti kah. 4. Muudest töödest rääkimata.

Võitmatu puuhunniku võitlused

Pori

Sadas vihma, madal rõhk on õhus. Eile sorditud ja lõigatud puitu, täna väike puhkus ketramise, koristamise ja köögiga, ehk midagi botaanilist pärastpoole. Ajaloo huvides olgu märgitud, et erakordselt näljane rebane on mu tibukestest jagu saanud, võrgust linnuaia ära lõhkunud ja. Praegu õues väikse aia sees 2 punast kana ja 1part. Pean edasi võitlema krundi kasvõi osalise piiramise ja suure valvekoerakese nimel. Ikka ise, sest minu kraam siin, savi, kui ära viiakse.

Kiire väike lauluke

Kui te tulete kord, vennad
ärge äratage ema
Võtke vaikselt ära saapad
jätke ukse taha nemad

Nyyd on lyhikesed päevad
kergelt pooleli jääb töö
Mida nemad unes näevad
kelle hinges pikk on öö

Katki on veel aiatoolid
kõver murtud õunapuu
Sel, kes millestki veel hoolib
hoolikalt on sulet suu

Maanteed täis on tormimurdu
merel loksumas on laevu
Ema näol ei murekurdu
unenäod täis suve naeru

Kui te tulete kord, vennad...

Jumal, hoia neid, kes merel.

Ja neid, kelle pereliige purjetab nähtamatul segasusemerel. Sest tolle ilma tormi käest ei pääseta tervelt, neid kahjusid ei korva iial ykski kindlustus. Õnneks on mul tugev piraadikarastus.

Raamatumeem :)

Pr Morgie jagatud järelemõtlemismäng e meem e kettkiri tekitas minuski mõttekesi. Kuna mitmed mu head tuttavad kirjeldavad sama mängu käigus paljusid sarnaseid raamatuid, mida nad lapsena lugesid, siis laenan nende meenutusi ja jagan uusi kah. ....... Kõige esimene märkimisväärne raamat, mida ma mäletan, oli 1 imeliselt värviline, sinistes ja rohelistes toonides metsateemalise pildiga õhuke lasteraamat, millega kohtusin enne lugemaõppimist. Siis olid raamatu kaanel hirmutavad, aga ilusad valged kõverad krõnksud. Veidi aega hiljem trehvasin raamatut uuesti, siis oli seal mingi jutu pealkiri ja maalitud ilukirjas kole lause "Mamin-Sibirjak". Mis hirmus asi see pidi olema, keegi ei seletanud ka. Läks veel mõnda aega, enne kui teistest raamatutest teada sain, et kaanele kirjutatakse autori nimi kah. :D Raamatutel oli mu koledas ja masendavas hyljatuelus 1 konkreetne ylesanne: luua uus ja ilus maailm, kus on head inimesed ja toimuvad huvitavad asjad, pahad saavad tappa ja lõpp on ravitoimeliselt hea. Parem, kui raamat oli kirjutatud poeetilises keeles. Igasugu muinasjutud haarasid mind täielikult. /......./ Sorri, lapsed lobisevad ja keskenduda pole võimalik.

Kaunis tõehetk

Ei midagi, mille nimel elada. Aed ja kõik muu on järjekindlalt kaotanud oma võlu. Elu virvatuled on yksteise järel kustunud. Jäänud on ainult pime ja tume mylgas, milles sumades vajud aina sygavamale, teades, et õudustest kyllastunud öö tuleb lõputu.

Jälle kiire

Lapsed, magamistoa remondi jätkamine, seljavalukesed, loomakesed, rokakeet ja pesupesu, mitmesugused liigesevalukesed, värv, kraabitsad ja lihvijad.

Hea

Hea on praegu mu poliitiline platvorm. Meeleolu on, nagu ikka, keskpärane, st lootusetu, aga pildil figureeriva tytarlapse suure ja sydamliku abiga sai mu kael palju paremaks. Mu lastel on osavõtlikud ja head massöörikäed ja kindel taks selle töö eest. Kaela tervise taastumise juures ei ole sugugi vähetähtis asjaolu, et juba rohkem kui 2 kuud ei ole ma pidanud tee-ehitusega tegelema - 1) käis Traktor ainsa korralikult liikuva masinana suvel linnas tööl, sõiduautol oli 7 häda ja suvepuhkus, ja 2) on majatäie ehituspuidu ja muude detailide hunnik kuju ja struktuuri muutes jätkuvalt keset hoovi jalus, saelaud, kuri koer ja laste ehitised lauajuppidest pargivad ise mõnusal kruusapadjal. Ahh, tervis tuleb. ....... Õpin soome keelt, loen kuulutusi, tudeerin dokumendivorme (jälle), aga ära saata pole veel julgenud - ei taha loll olla, tyhja tööd teha. Õnneks teeb keele õppimise lihtsaks mu lapsepõlvest pärinev kakskeelsus - mõtlen võru, aga räägin ja kirjutan eesti keeles. 2 elavat keelt peas on hea alus 3nda sugulaskeele kergeks omandamiseks. Mitte et ma sellega palju aega viidaks, pere ja maja nõuavad oma osa. ....... Ma ei taha niisama kaabut kergitades majapidamist maha jätta, sest kedagi teist see ei huvita - olen jäätmekäitlusse sõidutanud taastamiskõlbmatut mööblit ja paar surnud kodumasinat, mis ei jõudnud remondimeest ära oodata. Vana minema, et uus ja parem saaks tulla! Lauavirn kahaneb aeglaselt, aga järjekindlalt. Võiks kiiremini, sygisvihmad ja iga-aastane liga tulemas, abimeest vaja, a... ....... Seenehooaeg avatud, mingi 3 kilo kupatatud seeni jääkambris. ....... Kõvasti käsitööd sai ka tehtud - emal vaja erimõõdulisi padjakotte, tegin talle siis kohe 8 tykki! Ja leidsin kaltsukast imelise nõukaaegse vatiteki! Mu vaene ema elab oma mõtetes edasi viletsates 1950-tes ja need asjakesed teevad talle kindlasti palju rõõmu. Palju rohkem, kui sugulaste riidekappide ylejäägid, mis nii igaks juhuks kapis seisavad, kuigi enamus selga ei sobi. Aga inimese turvatunne ja rahulolu varudest maksab ka midagi! (Kas minu enda käsitöökalts pööningul, lugematud masinad,  laua-, akna- jm varud paremad on. Ikka tuleb talveks valmis olla.) Permanentne peapõrutus ja muud elu veidrused. Tänan, aga ma EI SOOVI väärikalt vananeda.

Platnoi puu all haukumas e pärast hispaania kitarrimeistrite yledoosi

Meil siin valmivad õunad. Uuuu. ((Am7, melismo y glissando, 12 sek) Kastemärjas põlvini murus sammuda veel ei taha, aga hõrk mõte õuna-astelpajumoosist ei jäta mind maha. (C ; D4) Pärast pikki aastaringe on läbipaistmatuks kasvanud nii mõnigi hekk. Pärast pikka kogumist syletäiest särkidest saama peab lapitekk. Ma ei ole elanud asjata, pole tyhjalt istunud, pole mõttetuse uinutavat suitsu sisse hinganud... Oma nooruse kohta mõtlen liiga palju, aga tuleb mõelda ka teiste eest, kes seda ise ei suuda. Ma ei ela ainult endale, mu aias saavad varju ka teised ja minu näpud mängivad kõigile soovijatele. Oleks neid ainult... Aga aed on sammudest tyhi ja hinnalist lapiruudukestetekki vajan ainult ma ise. ................... Pole hullu. Nagunii elame me ainult iseendale. Kui teised lepivad omaenda meeleheite hea ja odava seltskonnaga, siis juhtub harva, et sinu pakutud hea sobib. Aga hea, et sa olemas oled - pole vaja kaugele minna, kui tuleb tuju kellelegi mahlakaid lollusi käratada või möödaminnes mõnus tantsuline jalahoop v kivivise teha. .............. Oma 12-keelse lemmikkitarri aga pakin ma igal juhul kaasa - väike asjake, kaalub vähe, aga selle sees on terve maailm. Vahepeal pääseb mõndagi sealt välja. Hea lugeja! Ma olen oma elus liiga palju sõimata, peksta, kooli- ja töökiusata, vägistada, röövida, nälgida ja kylmetada saanud, seepärast mängin ainult väga valitud ja väga headele inimestele ja ainult kutse peale, ei pane yles ilupilte pidudelt ega tee videopäevikut, ei paku oma lugusid ega laule, sest rahvamass vajab klubimuusikat ja näkineidude ininat. Kauni näolapi puudumist ei saa ma inimkonnalt kuidagi andeks, selle taga olev huvitab väheseid, ja kättemaks on olnud hämmastavalt järjekindel, asjatundlik ja lõppematu. ................... Kurb lugu kastemärgade jalgadega. Ma ei ole ainus, kõigi metsade taga ja igas betoonlabyrindis elab sadu tuhandeid yksildasi naisi, kes pole oma elus armastuse kevadeid ja ilusaid suvesid näinudki. On virvendusi, kellegi huultelt pudeneb vikerkaari, on hapraid värvilisi lõuendeid, aga esimene tugevam tuul viib rumalad elukunstnikud tundmatusse. Sina jääd... ... PS. Kellel vaba aega palju käes ja puudub aukartus akustilise kitarri ees, las vaatab juutuubist Jose Luis Montoni, Narciso Yepesi, Paco de Lucia, Caetano Veloso, minupärast kasvõi Diego de Cossio mängu. Silitab kõrvu ja paitab mõistust, mul on telefoni 8G mälukaart neid peaaegu täis lisaks Elis Regina, Joao Gilberto ja veel mõne musikaalse tyybi ettekannetele. Eraldi rõõmu peaks musikaalsele inimesel pakkuma bluegrass, väga meisterlik ja palju parem kui nashvill vm kommertskantri. Alustuseks soovitaks Hayseed Dixiet, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... ... PS2. Vastuseks lugejate kysimustele: kuidas on see võimalik? Sellel on väga lihtne tehnoloogiline vastus - inimese aju kujuneb esimeste eluaastate jooksul. Kui tootjatehases sisestatakse nii riist- kui tarkvarasse põhiinf eksemplari igakylgse alaväärtuslikkuse, tarbetuse ja õigusetuse kohta, siis hilisemate aastakymnete töö annab kahjuks ainult osalisi tulemusi. Paljud asjad jäävad kehamälusse ja mõjutavad, st pärsivad inimese teguvõimet, alateadlikke otsuseid, tekitavad foobiaid ja jätavad paljude eluks vajalike kohtade peale reaalse augu e puuduva mustrikoha. Seda on paljude lapse ja noorena viletsust kogenud inimeste peal näha. Aga enamasti on lapsepõlves omandatud krooniline viletsus koos harimatuse, mõne sõltuvuse, emotsionaalse nõrkuse, raskekujuliste hirmude ja krooniliste kehaliste v vaimuhaigustega. Neist inimestest enamus ei oska millestki enamast puudustki tunda ega oma elu parandamiseks midagi teha, nad jäävad virelema koduseinte vahele, getodesse ja poe taha. Mõni yksik soovib oma keskkonnast välja tulla ja midagi enamat õppida, kellekski-millekski saada. Neist omakorda väga yksikutest saab keegi. Mul ei ole see siiani õnnestunud, aga aega veel on! Muider, ma ei kavatse kedagi oma yleelamiste galerii detailidega kiusama ja häirima hakata, aga see on imehea alus tulevase bluusi ja muude kaebelaulude koolkonna jaoks! Elu ja kogemused on igayhel erinevad, aga kurbust tunnetame me ju kõik.

Bilanss ja audit

Aktiva kirjeldamisega ei hakka vaeva nägema, sellest oli juttu eelmises postis. Passiva oli kirjas yle-eelmises postis. Kuna tegelikult kuulub majapidamiskohustuste hulka ka kodu e kinnisvara arendamine, aga teatavasti on arendamine midagi muud kui ainult värvimine, tapeetimine ja suurem telekas; perekohustuste hulka kuulub mitte ainult vaikne viisakas teenindamine ja kehaliste vajaduste rahuldamine, vaid pereliikmete vaimne arendamine ja nende võimete ja võimaluste realiseerimine. See, millised on minu vajadused ja võimed, ei puutu asjasse, sest päris mitme võime realiseerimine ei ole mitmel minust mitteoleneval põhjusel õnnestunud. Orjanduslik Lõuna, junõu. Antud olukorras, st ainult minimaalse toiduraha eest koduseinte vahel madistades edasiminek kahjuks võimalik pole. Tuleb minna kodunt välja ja piisavalt kaugele, et jaksaks kodu jaoks ressurssi koguda, muuhulgas vajalike suurte tööde jaoks võtta maksulised mehed, sest mul on pikaajaline kogemus yksinda kõigi kinnisvarasse puutuvate juriidiliste ja ehituslike probleemidega tegelemisel. Olukord on sitt, aga väetiseks see kraam ei kõlba. Kui hyva lugeja soovib, võib nyyd käsi kokku peksta ja ahhetada, aga ma olen pärast mitut aastat koostegutsemisest keeldumist, sõimu ja alandusi nõuks võtnud oma kalli pere ja sydamest armsa aia maha jätta. Vestelustest pereliikmetega on selgunud, et neil pole sest kahju sugugi, otse vastupidi, kerge raha kulub alati ära. Praegu lappan erinevaid lehti ja tutvun oludega. Suvi otsa oli mul 4 last kodus, nendega tegelemine (2 nooremat on erinevate arenguhäiretega ja see tekitab lisapingeid kõigile teistele) ja tasapisi järjest imelikumaks muutuva mehe tujude talumine ei andnud selleks kahjuks varem aega. Panen ära oma asju ja laon lihtsalt virnadesse ja katan kinni veel sorteerimata ehitusmaterjale. Plats puhtaks, et uus luud saaks tulla! .................. PS. Kole on kyll, kui su mitme aasta töö kokku vajub ja ehk laiali tassitakse, aga kaugelt ei ole see nii valus.

Hea

Eelmises postis olid kirjas mõned mõnevõrra halvad asjad. Mitte kyll kõik, kus sa sellega. Lihtsalt teatud viisil seotud asjad, millega tegelemine on nagu tuuleveskitele ryytellike kommete õpetamine. Just sellised, millega tuleb jamada aastaid, kui sul just pole piisavalt pappi ennast vabaks osta. Teatavasti aga eelistan ma oma maailmas ise asju liigutada ja mitte käed rypes õnne oodata või kopikate eest võõraid orjata, samal ajal, kui omad näljas-kylmas. Seega 1. hea asi on mu väga suur yksindusetaluvus ja võime mitte alandavat abi paluda. 2. hea asi on mõningane tehniline taip ja käeliste oskuste komplekt ja võimalus neid kasutada. Mäletan, kui piinarikas oli lapse ja noorena tahta midagi teha, ajusid ja näppe liigutada, aga ei tohtinud kedagi tylitada, vajalikke riistu v materjale polnud vms... Kui nauditav on omada ruumi, kus sa võid oma äranägemise järgi tööriistu ja materjale hoida ja meisterdada nii, et mitte millegi puudumine või kellegi tuju sind ei takista. 3. Mulle meeldib oma oskusi ja varusid jagada. Päris-sõpru on mul vähe ja nad elavad kaugel, aga lapsed vajavad ju ka inimlikku tähelepanu, õpetust ja head sõna. Kui hea on kellegi vastu viisakas ja kena olla! 4. Maa, aed ja vääramatud loodusjõud on samuti mu eluks hädavajalikud. Linnavaesuses (mul on pea10 a kehvades yyrikorterites elamise kogemus) on sul ainult magamiseruum... Viimasest yyrikast tulin ära päris majja lisaks lastele, mööblile jm majakraamile kangastelgede, õmblusmasinate ja korraliku materjalivaruga, mille pärast oli majaperemehega palju vestlemist, nii et teine rõõmustas, kui minust lahti sai ( ja minu uue tapeedi ja värviga kaunistet, endise nõukapruunikirju korteri kõrgema hinnaga välja yyrida) 5. Mul on lisaks kätele, mis oskavad ja viitsivad tegutseda, pea, mis veidi ka mõtleb, aga lemmiktegevuseks on uute oskuste kogumine. Ma mõistan inimesi, kes leebe rahuga läbi elu purjetavad, aga ma vajan uudishimuvärinaid, väikest erutust tundmatu maailma avastamisest ja kollektsionääri hasarti. 6. Hästi on see, et kuigi meil veel kehtivad patriarhaadi jäänukseisukohad ja topeltmoraalid sugupooltele, on yhiskond juba niivõrd vaba, et minu madrusekostyym või avalikus ruumis meesterahvastele sobivate tööde tegemine, tööriistade vm atribuutika kasutamine ei kutsu esile kogukonna maruviha ja kohtuasju koos nt parandusmajja saatmise ja laste äravõtmisega, no see väike naabrite prigin mind ei häiri, vt p-d 1 ja 2. 7ndaks - suhteline sõltumatus rahast ja kommunikatsioonidest. Kui yhtede asjadega tegelda ei saa, on võimalik kasutada alternatiivseid energiaallikaid, analoogtehnoloogiaid või lihtsalt varusid. Ja ma olen suur varudetekitaja, seda on elu ise õpetanud. Siin aga tuleb jälle mängu eluasemepunkt, sest võõral pinnal tuleb liiga paljude muutujatega ja koledate ootamatustega arvestada, nii et parem omaenda muinusese kui võõra oma eurotoanurgake... Ok. Viimaseks - ma tahan elada nii, et saan kasutada ja arendada kõiki oma oskusi ja meeli. Kui tore on valitseda oma keha, liikuda, olla (suhteliselt) terve. Eriti tore on TAHTA seda kõike. Mul on kogemusi vastupidisest, ja pidevas pimedas öös piinavas masenduses koperdatud aastaid ma tagasi ei taha. Parem olla segane kõigi oma tegemiste, kollektsioonide, oskuste ja ideedega. Ja samuti soovin tervitada kogu maailma kirglikke kollektsionääre, pyhendunud aednikke, tublisid rahvamuusikuid ja andunud käsitöömeistreid!

Esoteerilist jura

See  aasta on kulgenud lollakate väljaminekute tähe all.  Elisa tähtajaline internetileping on ka kaelas, aga Elisa internett ei tule meil isegi lahti juba vähemalt aasta. Elisa ei lase lepingut lõpetada ka, keerutatakse muude, aga meil mittetöötavate tehniliste lahenduste pakkumisega või meenutatakse leppetrahvi ennetähtaegse lepingulõpetamise eest. Ka oma ettevõtte domeeni ja serveriruumi pole ma tööle saanud - no mis kuradi teenus see on, mis nõuab iga liigutuse jaoks eri tarkvara ja parooli ja paigaldamise ajal mitu korda kokku jookseb, lõppkokkuvõttes ei saa seda töölegi, st hädapärane tekst mahub ära, aga piltidega on error... aga arved tuleb ikka maksta! loomulikult pole jälle teenusepakkuja syydi, hoopis klient leidku endale ise uus elukoht või ostku vähemalt 3 korda kallim pakett, kyll siis teenus ka tööle hakkab. Tasuta leht, mis teistel töötab, lubas minul ainult nime yles riputada, rohkem liigutusi teha pole võimalik. Ma ei ole arvuti alal just päris ohmoon, ikkagi pere patsiga poiss... ....... Lollakate väljaminekute alla kuulub ka telefoniekraani täiesti arusaamatu ja mystiline katkiminek. Ma ei istunud oma telefonile peale, ei kukutanud kivi otsa vm, aga ometi oli see tööpäeva lõpus katki. Misasi või mis liigutus see pidi olema, ei kujuta ette. Remont aga on raha eest. Eelmisel nädalal kukkusid prillid eest, ja klaas puruks! Mul on okulaarid varem ka ikka eest kukkunud, kyll kivi, puu ja metalli peale, aga see kord täiesti tavaline umbes meetri kõrguselt kukkumine vineeritahvlile lõi klaasi korralikult ämblikuvõrguliseks. Aga prilliklaasi vahetus on läinud keskmiselt 10 korda kallimaks kui eelmine kord, st 4 aastat tagasi, kui ma need prillid tegin... 1,6 eur/tk maksvaid klaase ei ole enam, pakkuda oli 18-euriseid, 38- ja pealt 40se tykihinnaga klaase. Tööprillid 100 euri meie sissetulekute juures, mai äss... Mul on tugev lyhinägelikkus, -5 klaas. ....... Loomadega on sel aastal läinud erakordselt sitasti. Öelge, mida tahate, aga pärast yhte naabrite kõva kisa ja tymakapaugutamisega joomingut suri mõne päeva sees ilus 10-ne pesakond jänkupoegi, ja teine umbes samal ajal poeginud jänku ei võtnud oma pojakesi yldse omaks. Lapsed on justkui kurjast vaimust vaevatud ja mees on vaikne hull, kes ei suuda oma käega isegi suppi tõsta ja hiilib mööda nurgataguseid või lamab terved vabad päevad lihtsalt voodis, kui just ei purjuta. OK, palgatööga saab hakkama, aga majapidamisele pole tema töölkäimisest raasugi kasu - raha pole, töömeest kah pole, tõsta ise palki just nii nagu meeldib. Ma ei ole tänitaja ja sõimaja tyyp, igasugu tööd proovin ilma abi kerjamata ise ära teha, olgu see siis naiste v meeste töö. Olen kyll abi pakkunud, rääkinud, olnud mõistev, hooliv ja armastav, mitte iial pole sõimama ja mõnitama laskunud, vaid solvangud alla neelanud ja viisakalt teemasid arendada pyydnud ning lolli keerutamist viisakalt lahendusteni tyyrida proovinud (erinevalt teisestpoolest), aga isegi delikaatne lähenemine on teise jaoks miskipärast hirmutav ja terroriseeriv ja loogiline mõtlemine ning tuleviku eest hoolt kandmise võime on mõne inimese yldse maha jätnud. Tänitavad naised, mai äss. Kui mõni segane isane proovib minu kuuldes midagi taolist väita, siis läheb sevastoopoliks, ma luban. ....... Huvipakkuv on kahtlemata asjaolu, et lapsed on täiesti erakordsetes kogustes nõusid lõhkunud - kyll tassi servast killud väljas, kyll taldrik pooleks, kyll 2 v 3 joogiklaasi korraga katki. ....... Magustoiduks on asjaolu, et sel aastal on nii toa- kui õuetaimede seas tohutu kahjurilaine. Villtäi ilmub pärast tõrjet ootamatult ja suht kiiresti tagasi. Kedriklesta rynnaku ulatust aga peaks kirjeldama väljendiga "pandeemiline". Aga ilusad värvilised begooniad, mis peaksid puust majades väga hästi kasvama, jäävad sama suureks kui ostmise v paljundamise ajal, suve lõpus see aeglanegi, suht ebabegoonialik kasv peatub ja talvest ma ei räägigi. Võeh. ........ Paari aasta eest tekkisid mul kummalised ja proovides-piltidel kas väga vähe või yldse mitte näha olevad, see-eest aga väga reaalsed ja liigutamist mittelubavad liigesevalud, klassikaline olukord, kus kael-selg-käed-jalad vajavad pikemaajalist soojendamist, siis venitamist ja siis võimlemist igal jumala hommikul, et saaks yldse midagigi teha, muidu ei saa kartuleidki kooritud, peenemast tekstiili- v ehitustööst rääkimata. Pärast seda, kui naabrimutid mu jooksupannud jänkse kinni pyydsid ja mulle koju tagasi tõid. Nalja korras olgu öeldud, et nad tungisid mu isiklikku ruumi ja kindlasti panid mõne nurjatu nõiatembu toime ja needuse tööle. Sest arvestades, millises harvaesinevas põrgus ma veetsin ma oma lapsepõlve ja variatsioonina järgnevad kuni paarkymmend mõni eluaastat, milliseid äärmiselt mitmekesiseid vägivallakogemusi ja sygavas ning lootusetus, see-eest ilma kogukonna abita viletsuses virelemise yksildasi aastaid ma nägin, aga tulin sellest (haige vaimu, aga) terve kerega välja, ei ole sooja liivaga ja mõnusate puuklotsidega mängimine yldse tervistkahjustav. Miljonid inimesed kaevandavad, ehitavad, istutavad, orjavad põllul ja tehases, koovad masinatega jne jne, paljud teevad isegi mitut taolist asja korraga, liigutavad rõõmu ja usinusega ja elavad kõrge vanuseni, aga mina mitte! See on kahtlane, ma ytlen! Kohe lähitulevikus tuleb ette võtta kurivaimude väljaajamine, needuse mahavõtmine ja nõidade peletamine!

irve ja ohe

Oh, raisk, hea jupp teksti läks kogemata kaotsi... OK - 1. Kahju, et Aalujate kluppi minemata jäi. Ma olen elus ja abielus pettunud ning pole põhjust loota, et olukord selles elus muutub, hoolimata mistahes minupoolsetest pingutustest ja pealemaksmistest. Ma loodan, et see elu saab õige pea yhele poole, sest maakera vajab ruumi uutele inimestele ja ideedele....... 2) Koledad hunnikud muutuvad kaunisteks materjaliriitadeks aeglaselt, aga kindlalt. Täna jälle riidastatud paar rummu kytteks lõigatud mädalauda ja alustatud lyhemate tolliste ehituslaudade staabeldamist - olenevalt puidu sordist tuleb neid virnu ikka rohkem kui 2 v 3, sest korraliku vana maja sees on ikka väga erinevaid laudu, planke, prusse ja palke, pulkadest ja liistudest kõnelemata... Hunnik kohe väiksem ja yhes servas kohe korralik auk. ....... 3. Ideed aianduse kohta vormuvad samuti aeglaselt, aga kindlalt. Nimelt krunti mööda allapoole kolivad järjest igasugu suure haljasmassi ja kiire kasvuga tegelased, nt päevaliiliad, kõrged korvõielised, sygisel ka leedripuu sordid ja paar roosi, millel sordiosa ilmselt hävinud ja järgi jäänud ainult laiutav pookealus, aga ehk on jäänud natuke sorti ka, aga väikeste, kuni meetriste rooside kõrvale sellist paarimeetrist laiutajat ju ei taha. ....... 4. Madalrõhkkond ei sobi mulle. Pealagi, mida mõned pätid kunagi suure hoole ja osavusega puruks tagusid, hakkab valutama, kere muutub uimaseks ja mina nii kehalt kui vaimult ysna teovõimetuks. Sellega on tõestatud, et peas asub inimese elu ja tegevusi juhtiv tundmatu ja nähtamatu organ. Aga ilm paistab veel mõnda aega kena kreekapärane pysivat ja ma loodan veel nii mõnegi töö lõpetada, enne kui ilusast augustist ja mahedast septembrist saab kuidagi äkki vastik november.

Vaevlen juba kolmandat päeva ilma nafta, rummi ja tubakata siin yksikul saarel, ja kus kõik normaalsed mehed on?

Tegelikult on asi palju ebameeldivam. Ma olen pere ja maamajapidamisega hõivatud nii uhkesti, et igasugu raha sissetoovad ametid on täiesti kõrvale jäänud. Midagi pole teha, korduvalt on teistmoodi proovides kodus asjad käest ära läinud. Sõpru ja tuttavaid ma ei tylita oma olemasoluga juba mõnda aega, sest neil on niigi raske ja kiire, nii et ei mingit sotsiaalvõrgustikku moraalse toe ja võimalike vastastikuste teenete osutamiseks ja naiseliku toe jagamiseks või saamiseks, kui asjad väga hullud. Abikaasat ei ole samadel kiirete aegade põhjustel mõtet millegagi tylitada. ....... Paari päeva eest sai enneaegu välja hõigatud idee kylastada yhte põnevat aednikuperet ja nende aeda, et meie kanakombain saaks seal kaseseemnete lasu ära nokitud :D Aga kuna meie buss on moraalselt võttes yhisvara, siis tuli pikema sõidu asjus abikaasaga läbirääkimisi pidada. Ja mis selgus! Raha pole, kuigi terve puhkus kulus kellegi juures ehitades lisaraha teenimisele. Autopaagis on viimane kymps kytust, aga seda on tarvis hoida uuel nädalal tööleminekuks ja õlle järel käimiseks. Minul ka ei ole raha, sest minu eelviimane raha kulus teise töölkäimise auto jaoks veepumba ja muude juppide ostmiseks, aga viimasest rahast veidi allpool. Niisiis võtsin labida ja sisustasin järjekordset ilusat suvepäeva veel yhe kantmeetri, õigemini vist kahe, mulla kärutamiseks. Muld tuleb hooviservast ära kärutada, siis tuleb tuhaplokkidest nurkadele laduda lauapakid, siiani on sajakonnast kandist laudadest välja sorditud ainult väike pakk kanamaja jaoks, veidi erineva pikkusega tollist ehituslauda ja umbes kolm rummu kyttekraami... Jõudsin uude kompostivaalu kärutada nimetatud mulla, ära paigutada tulevase lauavirna 2 nurka ja yhe alustala ja sortida välja veel rummu jagu kytteks minevat lauarämpsu, siis jaks lõppes. Palav. Ei, ma ei nuta. Lamasklen tunnikese ja siis teen veel midagi. Huvitav, kas õhtul paugutamine, röökimine ja politseiyritus ka tuleb, nagu ikka ilusa ilmaga nädalavahetuseti. ....... Huvitav, kas kuskil normaalseid mehi ka on. OK, ma ei ole ise just normaalne naine, vaid maakas ja transiti-mees oma antiikse ja koleda masinapargiga, sh kudumismasinatega, aga sellist kohtlemist, nagu siin, ma ei ole mitte millegagi ära teeninud. Jõuluvana! Ma vajan midagi õrnemat, delikaatsemat, ja õige natuke inimlikku viisakust ja lugupidamist. Ma olen seda väärt. ....... Yhes Sõbralt-sõbrale-nimelisest vanakraami ja -riiete poest olen endale kasutatud rootsi käsitöövidinaid ostnud, ja kunagi jätsin sinna oma telefoninumbri juhuks, kui neile peaks tulema kudumismasinaid. Silmuskudumismasin on tavalise inimese jaoks arusaamatu ja mõttetu jurakas, aga mulle nad miskipärast meeldivad. Yleeile tuli sõbrapoest pakkumine PASSAPi 2-plaadilise masina kohta. Käisin vaatamas, kauplesin hinna osas, ostsin ära. Olen rahul, tegu on töökorras patentkoevõimelise soonikumasinaga. See aparaat on toodetud 1960-te alguses, nagu ma manuaalist välja lugesin, ja tuntud shveitsi kvaliteediga. Palju õnne ja suur tänu kõigile asjaosalistele, järjekordne vanatehnika eksemplar on  leidnud kodu, kus teda mõistetakse ja vajatakse. Aga kudumiseks on praegu liiga palav.

Sydasuvine kompostitegu

Kuna eelmisest talvest jäi yksjagu heina ja põhku järgi, ja see kõik jõudis aastaajale kohaselt hallitama ja seenetama asuda, siis võtsin täna muudest töödest vaba päeva ja tegin alla puuviljaaeda kurgipeenra pikenduseks ja päevaliiliate laopeenra jätkuks ilusa kompostipeenra. Et mis maa sees olev iidne põlvesygavune traktorirööbas ikka niisama tyhjalt seisab, las tuleval aastal olla seal kena kõrvitsa- või päevalilleklump. Sinna sisse asetasin juba varem esteks ämma juurest toodud oksarisu, oma mahalõigatud marjapõõsad ja laudadelõikamisest ylejäänud sodi, et oleks kohevam, nende peale aga kihitasin täna hoolikalt ning tähelepanelikult sõnnikut ja mulda pluss pool rulli e u pool kantmeetrit põhku ja teist samapalju heina ning koogi viimistluskihiks jõudsin alustada mulla säädimist. Muld, milles on mh ka majast välja tassitud vana krohvi, tuleb hoovi servast, kuhu ma järgmise paari päeva sees kyhveldan kandvamat pinnast ja vaatan, kas nyyd on piisavalt ruumi lauavirna tekitamiseks. Hea tunne on, et sodi sai ilusasti vormistatud. Paha meel on, et lapsi nii vähe ja nii väikesed on, minu enda töökätest jääb siin asutuses väheks.

Oo, kui tore

on olla lahti öelnud mammonakummardamisest ja pyhenduda rõõmudele, mis pole siit ilmast... Õigemini keha lippab talveks valmistuda, aga hing nohistab oma asja ajades ja teeb nägu, et kõik on hästi. Täna mängisin saekaatrit, sortisin laudu ja tegin kanamaja otsad valmis. Ei koristanud ega pesnud, rohinud ega olnud ilus, tark ja hea. Ptaegu on kasulikum olla turske, kole ja yleni õli ja saepuruga paksult koos.

Heinaaeg

Sygava sisu ja mitme mälestustekihiga aeg. Osad neist meeldivad, paljud mitte. Ja mõte, ebameeldiv nagu pirisev parm - heinakyyni vaja. Ja kanamaja vaja. ....... Aga täna kraamisin hoovi ja kilemaja, pesin pesu ja tuigerdasin tublisti ja asjalikusti. Ei saanud parem. Kuidagi rahutu ja vastik on olla.

Jälle labidalainel

Vahepeal oli mul episood kylmetuse ja liigesetõbedega, ja väike hullumeelne katsetus unerohuga, mis tekitas piinarikkaid kõrvalnähte, nii et pärast 2 põrgulikku ja täiesti kaotsiläinud päeva otsustasin jätkata vanamoodi. Siis läks ilm ilusamaks, puiduvirnad kuivavad ja kompostihunnik peab kähku nende uue kodu eest omaenda uude koju kolima ja kurgipeenrana uut elu alustama. Kurgilised on tillukesed, aga tomat lapse kilemajas vohab nagu bambus. Murust on hein saanud. Iluaiandus tekitab rahulolematust, sest tekkivate kõrvalhoonete paigutus ja uued liikumisrajad sunnivad kõike ymber hindama. Ja loomulikult kaevama.

Aia, 2. osa

Selg, kael, stress. Kodustest vahenditest ei piisanud. Krt, remont seisab, puit vedeleb, aed rohtub. Perearsti juures testi ootamas. Mõned väidavad, et ma olen ilgelt laisk. Sellest peaks laulu tegema, soovitavalt ylistiliseeritud jazz fado võtmes.

Aia.

Mõned kohad ei valuta. See teeb haigeolemise rahutuks ja segab seisundi nautimist. Sai vist väheke palju töötatud. Aga mõned inimesed teevad seda iga päev! Ja mina muudkui jään tõbiseks pärast iga vihmasadu, enam ei aita isegi villane kamps. Tõbi ei lase juba aastakese magada ka, ma unustan juba päris elementaarseid asju ja ei suuda keskenduda suht millelegi. Töövõimeline, mai äss. Tahan normaalseks tagasi.

Tehtud!

Jaan peetud, traktori ja bussiga poris mässatud, aga puukoorem toodud, venna vaip täis pissitud (väikese Jaani töö), bussi esiklaas vahetatud, misjärel kuulatud purjus inimese tigedaid luulusid, rohitud pooled ema maasikad, taevast pildistatud, vastsyndinud jänksipoegi piilutud. Kohati kole, kohati ilus.

ja veel laudu.

objekt osutus suuremaks kui ma esialgu arvasin. Nyyd vist on meil olemas kuurijagu lauda ja enamus talvepuudest. Ja muidu nii tõre ja skeptiline Vanamees on hea pakkumise yle rõõmus, tuli isegi appi laadima. Armas Jõuluvana! Sinu totaaltransformatsiooni pakett, mis sisaldab vanaehitust ja -tehnikat, sobib mulle kyll, aga palun eemalda kaelatõbi ja aju-uim, kui võimalik, siis liigestevalude pakett ka ! Need osised ei sobi omavahel kokku. Ma olen selle beetaversiooniga nõus, aga palun fix some bugs enne, kui mu raud või soft tõsisemalt kahju saavad! Ps. Mu vanem tytar lõpetas põhikooli. Oli teine rõõmus ja roosa, mul on samuti hea meel. Kuda ta sygisest linnas koolis hakkab käima, eks hiljem näe. Ahh, kyll noored on ilusad ja armsad oma suurte tulevike ja äraarvamata võimalustega. PS2. Selle suve vihmane algus on kogu looduse nii lopsakas teinud ja mõned aiakultuurid on enneolematul kõrgusel kiikumas. Majapidamisveega kastmine ei asenda taevast vett, kui ka elupäästmiseks kõlbab. Maikuus ma rohisin põhjalikult ja isegi muru sai millalgi niidetud, aga praegu vaatan mõistva ja igatseva pilguga Ihaste uusrikaste tillukesi aiakesi, mida nende mitteehitajatest naised isegi oma lakitud kyynekestega heas korras hoida mõistavad. Ei tea, kas enne jaani jõuame vähemalt muru niita, kui muu ka oma aega ootama peab.

Veel laudu,

nii et hoov on umbes. Kiire pakkumine, vaja esimene vedaja olla. Pliidi alla saab kah. Tänan, Jõuluvana!

Pää nigu puujumalal

Hoov on sõidukõlblik. Yleval servas koorin laste abiga (teevad endale taskuraha) palki, alumisse serva ladustasin paki vana lauda. Linnas elava kooliõe maja tegi koristustalguid, teemaks oli vana ehituspuit. Korralik hunnik vedeles, keegi ei tahtnud... Mis oli jama, lõikasin sõbrannale kytteks, kobedama laua tõstsin bussi. Päris mitu tihu sain... Yhistu pääses konteineri tellimisest. Võitsid kõik. Mul on kyll kuuri jaoks talamaterjal olemas, aga nyyd saab juba seinamõtteid mõelda. Laud ju maksab raha, aga raha on alati vähe. ............ Mingi organiseeritud rahateenimise võin ära unustada. Liigestega kakk lugu ja progresseeruv. Teen seda, mida saan oma vahenditega ja oma ajast. Palgatööle niisugusena ei saa. Ees ootab kole, vilets, piinarikas ja näljane vanaduspõli. ....... Aga see on meie maal vana komme ja ma ei tunne, et olen midagi oma elus oma võimaluste juures valesti teinud! ....... Jaanipäev on tulemas. Vaja varuda head - paremat, et suve toredaim pyha veeta kylluslikult, ja et kõiksugu häid jumalaid magusa lihalõhnaga meelitada oma palet meie kohal rõõmsana hoidma.

Kastekannude käskija

See suvi on alanud enneolematult vihmaselt. Mul ei ole selle vastu midagi, sest suvi on alati olnud vastik aastaaeg - lapsena yksinduse ja pideva sõimu saatel käivate põllutööde, noorena yksinduse ja masendava pidetuse, viimasel ajal aga yksinduse, tarbetustunde ja mõttetu vägivaldse olme pärast. Vihm aga tähendab mõnusat jahedust, rahu, ja seda, et keegi ei tule sind lihtsalt lõbu pärast ykskõik mis viisil terroriseerima. ........ Täidan oma koledat ja mõttetut elu majandushoovi aretamisega. Nädal tagasi alustasin peenpalgi koorimist. Lapsed aitavad veidi, koorivad raha eest. Mees on imelik, täna läksin hoogu koguva sõimu ja vingulaviini eest Elvasse koera jalutama. (selveri kassa rikkis, inimesed jäid oma igapäevase alkoholita, tuhanded draamad ja varjatud tragöödiad) Elvas oli ilus õhtu. Tankisin, ostsin koerale odavat kalapulka ja pärast astusin plätudega poriloiku. Koerale meeldis. Mitte yhtegi kurja koera, mitte yhtegi inimest.

*** (laulutoorik ja selgitus)

Päike veereb kahvatu päevavarjuna, yle taevase aasa peegeldub ta siidikuma Kelle huultel on unetuse soolane maitse See võib tulla mu juurde hypata jääkylma vette ...... Ka siis kui õhus lendlevad kerged siidisiilud On õhus tunda kurbust, mängib viimane viiul Keda ehmatab tuhat kirelille leekivat lehte Võib tulla mu juurde hypata jääkylma vette ....... Nad ootasid kaua kylma kulu all, Nad olid valmis tõusma sooja vihma all Soe tuli, puhus lõunatuule vilepilli Yksteise järel tõusis kulust kirelilli Ma näen jälle värve, soojust, elu, Kirelilled, jääge meiega ...... /Peaks veel paar salmi tegema/ ..... Juba paar aastat tiksub mõte teha ports laule. Asi seisis saatepilli taga, jõuludeks ostsin 12-keelse ja jaanuaris lasin remontida 6-keelse, varem polnud aega ega võimalusi. Järgneva aasta jooksul (Hahhahaa!) tuleb katsetada erinevaid salvestusseadmeid, audio ja video (elagu kaasaegsed mobiiltelefonid), sest heade inimeste rõõmuks tuleks ju midagi juutuubi yles panna. On inimesi, keda see ehk rõõmustab. Eriti neid, kellega kunagi koos mängitud-lauletud. Ja neid, kelle luuletustele ehk saab viis tehtud. Ehk näpistan laulutegemiseks mõnest päevast selle tunnikese, kuigi raske on - töö arvelt ei taha ja õhtul väsinuna ei jõua. Muide, tellisin Jõuluvanalt totaalse transformatsiooni, ja mul on selle suhtes omad kahtlused - liiga palju kahtlasi tõbesid (liigesed, kurnatus jms) ja mäluprobleeme. Muusika, avita!

Tööpohmell 3, kyttepuude eri ja muidukõmu

Oleks pidanud eile sellest kirjutama, aga ei suutnud :) Vaja on kymmekonnale näljasele koldele kymnete rummide kaupa puid teha, et ikka 2 peret (meie ja vennas ise)  ja veel paar huvilist varustatud oleksid (sest mõistate, saekett, traktori kumm, bussi mahlad jpm tootmisvahendite jupid massavad rahha, aga meie palkadest kipub enamaste puudu tulema). See tähendab palju-palju eripalgelisi, tihti rõvedaid töötunde metsa servas, põllul, kraavidel ja igalpool, kus võsast kyttekõlblikke puid ja teinekord ka veidi kuuriehituskõlblikku peenpalki kätte saab. Myygikõlblikku metsa meil ei ole, sest ajalooliselt on iga kuivem maalapp põlluks tehtud ja nn mets, tegelikult aga segapuistu pajust, lepast, toomingast, kuusest, kasest, haavast jne jne on kasvanud ainult liigniisketele lodulappidele ning metsana väärtusetu. Sel aastal olen ise ka käpp, sest 4-ne pojake laseb mul juba veidi endast kaugemale liikuda - hilisarenguga laps oli eelmisel aastal veel väga võõrastav ja mul ei olnud võimalik pisikese jonniva lapsega muud teha, kui nt kodus killut vedada :D  Aga praegu suudab ta kenasti minuga töö juures kaasas olla ja leiab endale tegevust, olgugi et mitte väga kaua. Kuna meesterahwas on mul peene kondiga ja ei talu rasket fyysilist tööd eriti, siis lihsalt ei saa teisiti, kui panen ise käed kylge - mitmekesi jõuab rohkem. Vanemate juures on veel see miinus, et nad tegelevad olmega minimaalselt, seega peab meil alati enda kokk ja rokk kaasas olema ja voodi, tekike ning vaibake tuleb ka minu naiseliku käekesega paika sättida. OK. Kuna meil on suur maja, siis  tuleb isegi sellise seiklemise abil kyte mõistlikuma hinnaga kätte kui ostes mistahes kyttematerjali - eks ole neid proovitud ka. ....... Mu naabrid on jätkuvalt, ee, rumalad. Me käisime täna yhe kahjuks mitte eriti mõistmisvõimelise naabrimehe pool vestlemas ja aru pärimas, kuna kuulsime, et lisaks paari nädala eest päevakorras olnud paugutamisele ja lõugamisele, millele öösel tuli politsei kutsuda, mina olevat kellegi aias vedeleva prahikuhja pärast keskkonnainspektsiooni kutsunud(???), ja seega on täiesti kohane asuda massiivseid  kättemaksuaktsioone korraldama nt minu sõidukite osas. Mõnede inimeste jaoks on talumatu, et ma ei talu purjutavate inimeste autostereopaugutamist ja tundide kaupa kestvat meie tubadesse kenasti kostvat karjumist, kõigile ju meeldib, eriti öösiti, ja yldse, ma olevat syytuid inimesi värdjateks sõimanud, kirvega taga ajanud, ja muidu paha inimene. Ja muud lustlikku, aga paraku sellist, mis yhe ilusa vana ja kaunis kohas asuva linnalähedase kyla maine täis teeb. Kahjuks on taolistele inimestele võimalik ainult laias laastus selgeks teha, et vägivallatsemisele hakkan ma igal juhul vastu, detailide mõistmist takistab paljudel asjaolu, et nn trendiinimeste elustiili juurde kuulub ärplemine, aeg-ajalt kellegi ryndamine nii kriitika korras, aga sobib ka teise kodus laamendamine, ja tyhi laiamine ilma sisulise arutlemiseta. Seegi kord pidin ma jälle olema pere pasun ja jorss nr 1, rääkima kõva häälega oma mehe, laste ja ka vaguramate kylaelanike eest, muidu oleks jutuajamine piirdunud ainult pidulembide napakate syydistuste ja "ise-olete-kõiges-syydi"-jama kuulamisega, ka sellised kogemused on mul varasemast hiirekese-perioodist olemas. ........... Äike. Koerake väriseb, puges mulle teki alla.

Vale jalaga alustatud elu

Pidev tunne, et sa teed kõike valesti, tugev ja häiriv piinlikkus. Kaaskodanike pidevad kõõrdpilgud, halvustamine silma ees ja lauskriitika selja taga. Pidev tõrjumine ja heal juhul viisakad äraytlemised. Ebavõrdne ja ebaõiglane suhtumine praktiliselt igas elus ettetulevas olukorras. Ma ei taha enam topeltrabelda, et saavutada teiste jaoks palju kergemini kätte tulevat. Töötada oleks ju tore, aga - kõik on vale, hirmus ja piinlik. Kas tohib, ma alustan otsast peale, hoopis uuesti, teise inimesena ja palju, palju paremini?

Tööpohmell 2

Sellise postituse peaks igal esmaspäeval tegema :D  sest nädalavahetusel on lapsed kodus ja valvavad yksteist, loomi ja maja ning ma kas vean killut, teen midagi Võrumaal või muud rasket ja töömahukat, pyhapäeva õhtul viskan yleväsinult kylili ja esmaspäeval taastun kergete kodutööde abiga õuesmängimise maratonist. Täna oli samasugune päev. Asi oleks palju meeldivam taluda, kui ma suudaksin magada nagu alkohoo..., nagu lapsuke. Paraku on elu veidrused teinud mu une äärmiselt pinnapealseks ja iga krõbin, kolin, näuksatus, siuts, krigin ja nagin ajavad mu yles ja nii iga tunni tagant. Tuleb minna hulluarsti juurde ja öelda, et olen unetusest hullumas ja soovin veidi aega enne seda elada terve hulluna, sest mitu ehitust on ju veel pooleli. ....... Nädalavahetusel käisin Võrumaal. Muidu tore ja truu koer Siara, kes meiega kenasti koos ringi sõitis ja terve päeva koos põllul ja võsas hängis, pani pyhapäeva lõuna ajal uute koersõprade hõikeid kuuldes kylasse lõikama ja mingid K. kyla inimesed pyydsid ta kinni. Hoolimata sellest, mida nad arvavad (koer ajab karva ja näeb ysna närakas välja), olen ma väga rahul - inimesed hoolivad ja tahavad loomakese koju tagasi saata. Õnneks pandi faceebokisse teade yles ja ma saan oma seiklejanna tagasi. Asja komplitseerib asjaolu, et mu vanemate jaoks on väga tähtis, "mida inimesed kõnelevad" ja arvata, et vaene ema saab head ja paremat kuulda, kuna isa on väga tige inimene ja loomi ei armasta neist kumbki eriti, kui need just korralikult kypsetatud pole. Minul on asjast oma arvamus - kes soovib sõimata, leiab alati võimaluse, aga elu viivad edasi ikka need, kes midagi teha tahavad ja positiivsed on. Tuleleval nädalavahetusel lähen jälle´, sest väljarenditud põllumaal on tarvis viimased paar hektarit paarikymneaastast võsa ära koristada ja see on äärmiselt tore kõiki meeli köitev töö silmipimestavalt kaunil maastikul, värskes õhus, heas seltskonnas, ja vaba ahistavatest yhiskonnanormidest ja soorollidest. Vabastiilis metsatöö teeb õndsaks ja õnnelikuks.

Ropp lugu

 Esimesel pildil näeb hyva lugeja, kui oskuslikult lahendati maakohtades jäätmekäitlusprobleemi veel paar aastat tagasi, et mitte öelda eelmise suveni - muru puhtaks, ja kõik muu yle ääre! Ja kui naabri li..., sorri, mutt tuli midagi mölisema, siis sai talle alles öeldud! See on ju kogu aeg meie oma prygiauk olnud! - See on teise poole seisukoht. Tegelikult on nii, et põõsaste taga oleva putka jalad on ka veel meie krundi peal, ja kui mu abikaasa käis hiljuti naabrimehe juures kerjamas, et kas me tohime ikka piirdeaia tegemise peale mõelda, siis antud putka ehitamise, seal mitmete kärarikaste autotymakaga joomingute pidamise ja prygi meie krundile kallamise yle ei suvatsenud keegi sõnagi lausuda, peale kambaga sõimamise muidugi. (Mu abikaasa julgeb nendega vestelda ainult keskmisest joobest alates, kaine peaga ei tule ta toastki välja. Antud võsa lõikamise ja sodi koristamine on olnud minu töö, samuti asja juriidiliste kylgedega tegelemine.) Aga ilmselt on pärast 10 aastat kestnud laiamist, mitmekylgset terrorit ja eelmisel aastal alanud tänitamist "hull l-its jookseb mootorsaega ymber maja"-stiilis saadud ikka aru, et läheb koristamiseks, ja siis on ju autolammutuse hunnikud vaja kokkupoole korjata. Suure kolina ja ropendamise abil viidi nädala eest vanaraud ära ja plastik ei lennanud ka meie tiiki, vaid suundus viisakalt omaniku vanaema kuuri seina äärde. Tubli, ma ytlen. Nyyd saan oma traktori, st bussiga ymber tiigi sõita, kui vaja, ja ei pea kedagi santim..., tähendab teisepoole sõimamise saatel viisakalt paluma omaenda krundi erinevatele osadele ligi pääsemiseks. Lõpuks ometi, olgu Mootorsae Ja Traktorite Jumalad tänatud. Ma olen ennem hull vene l.ts kui karja rumalate inimeste käsutäitja ja tujumaandaja oma pere ja vara arvelt.

 Teisel pildil näeb hyva lugeja osakest antud prygiladestusest. Laupäeval korjasin ma 4x200-liitrist prygikotti viina-, ketsupi-, kodukeemia-, kosmeetika- jm pudeleid-purke täis, väiksem kotike klaastaarat ja syletäis vanu saapaid, ja suurem osa erinevat kraami, sh kodumasinate lammutusjäätmeid jäi veel maha, sest enne peab natu võsa veel lõikama ja kraami rehaga veest välja kuivama õngitsema. Sel aastal on vesi 70-80 cm allpool kui eelmisel aastal ja ma saan rahumeelega jätkata, sest praegu saab kuiva jalaga võsale ligi.

Viimasel kaadril on sentimentaalne palake mu abikaasa lapsepõlvest. See on meie maja originaalaken, mille tiigist sodi alt välja tõmbasin. Teatavasti oli kymps tagasi meie majast ainult karp järel, uksed-aknad olid puudu ja kyttekehad värskelt välja lõhutud, kana- ja loomasitta toad täis. Ma kuivatan selle akna ära ja hoiustan kui kallist ja haruldast antiikset puitehitusdetaili originaali, arvestades tema valmistusviisi, materjali ja saatust. Praegused eesolevad aknad on vilets haltuura kättesattunud lammutusjäätmetest, aga meie antiikne haruldane puitmaja on väärt paremat. Kui sodikorra ja sovjetikultuurikihi alt väljatulevad ajalooraasukesed ytlevad, et maja ees olid 3-osalised tuulutusega aknad, siis ma usun seda. ....... Mida kokkuvõtteks öelda? Kui ei saa nõu ja seadusega, siis saab jõuga! Naabrite avaliku ja ylbe prygistamise vastu ei saanud ei omavalitsus ega keskkonnaamet, kuigi nendega sai korduvalt vesteldud suuliselt ja kirjalikult. Arvati, et väikest kasvu naisterahvas on ise loll, ja et kui ei meeldi, siis kolige mujale. Aga mul on mitu põhjust see asi korda teha. Suurele maa-, lille- ja ruumiarmastusele on lisandunud erinevad oskused ja keerukad hobid, mis vajavad ruumi ja muid ressursse, mis linnas on teatavasti väga kallid. Kui alkoholi tarvitada ja teleka ees magada saab ka 40 m2 peal, pole sul hoovi ega kõrvalhooneid vajagi, siis minu senised tegemised vajavad sadu ruutmeetreid ja vähemalt 3 kõrvalhoonet. Kellele see ei meeldi, las kolib ära. ..... PS. Ma ei ole vabatahtliku jäätmekäitluse, sotsiaaltöö, kuriteoennetuse ja kuritegude tagajärgede likvideerimise eest kogukonnalt, omavalitsuselt ega riigilt mitte mingit tunnustust ega hyvitust saanud, ei moraalset ega materiaalset. Kuigi tegu on konkreetsete juhtumitega, millest osa on ametnike aktidega fikseeritud. Mõned neist juhtumitest on olnud rasked isiku- või varavastased ning kaasa toonud minu ja mu pereliikmete pysivad tervisekahjustused ja reaalsed elukorralduse muutused, millele samuti ei ole saadud mitte mingit hyvitust. Kahjuks ei ole keskkonnaamet, politsei ega omavalitsus huvitatud keerukate juhtumite lahendamisest vaid jäetakse nö avalikkuse silma alt eemal olevad sotsiaalsete probleemidega kogukonnad nende endi hooleks - lihtsam on maksta lastekodude pearaha, invaliididele sandikopikaid ja toimetulekurahasid, kui enda käsi määrida ja seadusi täita, et mõnigi neist inimestest saaks võimaluse ilma kättemaksu või pättide sekka tagasi tõmbamiseta. Kas hyva lugeja teab, et juriidiliselt on plogi perenaine 30% töövõimetu, aga pens. ameti mõistes tal puuet ei ole, seega täiesti terve inimene?

Mängud õues

Hoovi sai viimase mõne päeva sees veel umbes 8 koormat täidet veetud, st lammutuskillu ja kruus. (Käsitsi peale ja samamoodi maha ka.) Sellest piisas, et saaks bussiga majaesisele tekkivale majandushoovile ja kõrvalhoonetele (tulevastele, praegu on nende asemel eelmisel suvel rajatud materjalivirnad) juurde sõita, aga kaugem tee ja hoovi servad on veel pooletoobised, täita ja siluda on veel kõvasti. Mul hakkasid õlad ja mitmesugused muud liigesed pilli ajama ja tegelen muude majapidamistöödega. Istutasin krundi põhja-kirdepiirile 14 mändi, 2-5-aastased isekylvi korras põllumaale kasvanud puukesed. Puuviljaaed sai täiendust u 10 omatehtud sõstrapõõsa näol. Vastik traktorirööbas sealsamas alumises puuviljaaias on kujunemas laiutavate niiskuslembide peenraks, sinna kolisin kõik rabarbrid (tavaline ja tanguutia) ja päevaliiliad (sordid selguvad õitsemise ajal, praegu on seal vist 8 tk), aga ruumi on veel mõnele. Iga päev uuristan jänksidele võililli. Maa on imede allikas - täiesti mittemillestki tekib ainult päikese mõjul maast imeline igavest elu tekitav imejuurikas! Ma armastan imesid.

Tööpohmell

Välja vahetatud pesumasin (ai, kui valus pere eelarvele), õpitud uusi ameteid (torumees), tõstetud kööki ringi, tehtud-joostud-sõidutatud-aetud-tehtud-janiiedasi... ja kui palju jäänud tegemata, sest perenaine peab ju pesu ka pesema ja tolmu võtma, pluss need ylejäänud 42 000 tööd... Minu pensionisammas ja tuleviku tugi...
Aed hakkab roheliseks tõmbuma. Sel puhul kinkisin endale 2 roosi (New Dawn ja Rhapsody in Blue), mida eelmisel aastal ei raatsinud. Mitu liiliasibulat ootavad seda, et paljundamiseks mõned pealmised soomused eemaldada ja siis sibul soojasse potti, sest õues on veel kylmavõitu. Aedkannade armastus jätkub, uuteks (kuigi hangitsetud juba nädalaid tagasi, aga elumärke hakkavad alles praegu näitama) mugulateks on Red King Humbert, tundmatu punane ja Richard Wallace. Uuesti katsetan Mini Luciferi ja Stuttgartiga. Sel aastal panen selle kollekstiooni kindlasti kasvumajja, kuna avamaasuvi jääb lahjaks, eriti eelmise suve lyhikese troopikaosa valguses, kui taimed ei jõudnud märkimisväärset uut risoomiosa kasvatada, eriti halb on see minidele... Mitmetel varemmainitud kylvidel on juba pärislehed (salat, till, petuunia, peiulill jt), aga nt kuradiõunal on liiga kylm, kasv aeglane. tegelikult on vaja taimekapp tööle panna. See on endine poe õllekylmik, millest kylmaagregaat välja võetud ja kapi põhja paigutatud kyttekaabel, mida juhib kapi elektroonika. selleks aga on vaja paigata raamkäru õhukumm, sest kapp talvitus õues varju all... Lõpetuseks - aastad ja noorusaegne eestivabariigi loomekriis koos tollal väga moes olnud syvavaesusega ning riigiametnike järgnevad sotsiaaldarvinistlikud hoiakud, eriti isikuvastaste kuritegude osas, on oma töö teinud ja õilistavad mu isiklikku loometeed mitmesuguste kehaliste piinadega. Liigesed, lylisammas, pea ja seda pöörav kael valutavad tuimalt ja mõistmatult ja mõistus on kohati põris unine ja udune. Täna on mul korralik tööpohmell kange kaela, peapöörituse ja surnud parema jalaga. Aga veidi võimlemist, laste ja koertega mängimist ning ehk võtan isegi labida kätte.

Hullumaja.

Ndlv käisin esivanemate ja venna juures. Esivanemad liigutavad minimaalselt ja vend käib tööl, nii et nt puuviljaaias ei tee keegi midagi. Pygasin, tegin samblikutõrjet ja lõket. Kuna meil on kodus kõrvalhooned jätkuvalt puudu, siis tassisin õla peal metsast sarika- ja tugipostikõlblikku peenpalki välja - venna traktorit mina käima panna ei oska (kiiksudega aparaat) Pärastpoole kaevasin tuulekaitseistutuse jaoks 3-4-aastasi mände võsastuma hakkavast põlluservast. Sain yhe vanaaegse ukse meie maja sellesse ukseauku, mis on nii madal ja lai, et uuema aja ust sinna mahutada oleks kahjurlik. Poolteist rummu kyttepuid ja. Nii, nagu mõni mees on mitme (nais)pere ainus autojuht ja lukksepp, olen ma mitme pere ainus sitaviskaja - nii ämma peres ega minu vanemate man ei taha keegi naljalt koledate asjadega oma näppe kokku teha. Ema jänksidel oli sygisest saadik sõnnik puuris... Töise jutu juurde veidi huumorit kah - keset pimedaimat metsa kõveraimat teed läks katki kaubiku gaasipedaal, sihtkohaks kodu ja laadungiks kallis ehituspuit pluss hekimännad. Hädast aga avitab korralik traadijupp - gaasitrossi ja pedaali yhendusvidina asemele traadist detail ja sõit võib jätkuda. Aga see polnud veel kõik! Enne Võru linna plahvatas kapotialune, nii et nafta lendas, ja vaibuva hooga lohisesime yhte vaiksesse parklasse. Pärast 2 tundi koos poistega parklas diislilebrases autos passimist jõudis kohale pere lukksepp, kes vahetas välja yhe nähtamatu vooliku, ja matk võis jätkuda. Suur tänu hr abikaasale kiire abi eest. Eilsest mälestusväärsest päevast on mul meeneks diiselkytuse järele haisev sinine pesukausike. Aitab kyll seiklustest, ma tahaks nyyd mõnda aega rahulikult kodus kärutada, kududa, kaevata ja orhideedega mängida. Aga ei! Kiiresti on tarvis sureva pesumasinaga tegelda ning liimeister (palgikoorimisriist) hangitseda v teha. Ärge arvake, et kõik nii lihtne on. Tegelikult kutsub iga mu liigutus v kysimus (aga ettepanekuid ma juba mõnda aega ei esita, see pole mõistlik) esile meelehärmi v tõsise pahameele, nii et tegelda majapidamise ekstreemsemate kylgedega tuleb mul täielikus vaikuses ja jumaliku iseseisvusega. Kerge see pole, aga see-eest äärmiselt hariv ja arendav.

Pildid taimekastist

võib leida faceebokist. Seal elab keegi Mõtsik kaaren, tema näitab teile lahkesti. Minu mobla bloger ei taha pilti yles panna.

Antiikse akvaariumi uus elu ja kaktuste pesu

Yldiselt olen elust tydinenud ja masenduses, hoolimata elukestvast depressiooniravist ja enda vaimsest ning kehalisest taastusravist. Põhjuseid olen varem kyll ja kyll kirjeldanud, yks neist on seotud pyhapäeval ootamatult mädaks osutunud teeservaga, millepärast mul jäi rida pereyritusi ära, selle asemel tegelesin enesessetõmbunult silikaattelliste hunniku korrastamisega. Pikemalt vinguma ei hakka, kuigi põhjust oleks jätkuvalt. Kuna tegu on aiandusliku teemaplogiga, siis kirjeldan parem tänase varna visatud tegemisi. ........  Täna valutasid õlad jt käte sees olevad liigesed ja torso sees olevad närvid nii häirivalt ja krooniliselt, et mängisin tubaseid ja vähest mõttetööd nõudvaid mänge. Sygisel loovutas Tsiil meile oma keldri koristamise ajal yle jäänud väikese raudraamiga akvaariumi, mis sai meil uue elu vivaariumina. Kolisin sinna taimed, mis muidu tillukestes pottides talviti, vähese kastmise aastaajal, kuivama kippusid -  paar pitslehikut, minikuukingad, yks peitõie (Cryptanthus) sort, minitõlvlehik, helksiine sort ja veel paar vidinat-pudinat, millele niiske klaaskastikliima enne uude kohta kolimist kopsu- ja maksaravi peab pakkuma. Kolimise põhjuseks on, nagu ikka, kevadine siit-sealt kraamimine ja vahepeal kasvanud v kahanenud taimedele uute ja sobivamate kohtade sättimine. ........ Järjekordselt leidis kinnitust asjaolu, et igale elusolendile, sh taimele, on peale toidu ja päikesevalguse ylimalt oluline rahu ja vaikus - ei mingit iga paari kuu tagant keeramist, kolimist, veeretamist. Laske lehekestel päikese kätte tulla nii, et nad ei peaks kiskumisehirmus kössi tõmbuma ega lehetäide vereimemise-töö tõttu kiduraks ja kõveraks jääma. Aga kui tolmu ja sodi kord kipub juba sametise särgi ilmet võtma, siis ei ole pääsu. Võetakse vaene lilleke oma aastatega armsaks saanud kohast ja viiakse koledasse pimedasse kööki. Aednik sätib poti kaldu, et liigne vesi saaks ruttu maha joosta, ning asub suure pritsipudeliga survepesu tegema. Päikese käes Indiana Joe taoliseks tõmbunud kaktused saavad guashipintsliga topsutatud-torgitud, et jonnakamad tolmu-, lubja- ja taimekaitsevahenditriibud maha rookida, ja jälle on survepesu aeg. Kõrberatsanikud imevad ennast vett täis ja enne talvest ning tolmust kergelt kortsulised pässid muutuvad loetud minutute jooksul lopsakaks ning rahulolust sinetavaks-rohetavaks kaktuserahvaks. ....... Homme, kui see jumalale on meelepärane, tähistan kaduneljapäeva ja koristan, nii et tolmab! (Pesumasinate allhanketehaste-elektroonika kahtlase kvaliteedi yle jorisedes vasakule ära)

Talve käik

Kevad viskas täringut ja tõstis oma nuppu,

ilma keeras soojemaks ja ajas õiejuttu.

Mängulaual segamini seemned, juured, varred,

mängijatel silmis läik ja juustes heinakõrred.




Teine vise, vyrfel veeres hooga yle laua,

kevad juba samme seadmas yle talve haua.

Talve syda soe ei talund rohkem ärplemist -

täringu sai kätte, kevad vajas kärplemist.




Tõmbas valge mytsi pähe rohelisel mehel,

nina näpistas liig kiirel rohelisel lehel.

„Sohki tehtud kyllalt,“ leidis, laua keeras uppi,

haljendaval aasal seadis sööma vastlasuppi.

Tõusevad

Till ja mizuna-nimeline kapsas teevad esimeste pärislehtede kasvatamise katsetusi. Kuradiõun, soojalembene nagu tomat, on aknalaual ametis idanemisega - esimeste ja viimaste vahe on ikka päris mitu nädalat. Lobeelia tõusis hästi. Stepirohi ilmutas esimesed peened ninakesed. Edusammud tekitavad tuju erinevate kylvidega jätkata, seemned maksavad meeldivalt vähe ja valik on meeldivalt mitmekesine ja isuäratav. Ma arvan, et sydame kosutuseks kylvan sel aastal jälle rohkem yheaastasi maitsetaimi, kasvatan ise tomati ja piparde taimi, rohkem tuleb ka suvelilli, nagu astrid, peiulilled, lobeelia ja petuunia katsetused, ehk veelgi kasulikke ja meeldivaid kultuure. Seemneid ju siit-sealt kokku kogunenud ja taimehuvilisi ka ootamas. Ahh, kui paljutõotav - herned, tomatid, kurgid, liiliad, kannad, gladioolid, värvid, vormid, ilu, kyllus, armastus!

Mängud mullaga

Esimesed kylvid tehtud. 2 sorti salatit, 1 till, 2 lobeeliat, kuradi-ogaõun Ballerina vms täidisõieline, roosakirju sordipetuunia. Varsti tulevad märtsikuu kylvid, ja nid saab olema palju. Soovin meile algavaks märtsiks palju sametist, ahvatlevat, sooja meelast mulda, millest tõusevad värvikad, terved, lopsakad taimehakatised. Ja ei mingeid tõusmepõletikke!

Vee hääl

Mõnigi ots jookseb vette ja mõnigi myyr kasvab. Aga las nad jooksevad ja kasvavd, see nende töö. ............ Lapsed kasvavad. Igayhel on oma eripärad ja probleemid. Selle imelise kannelkitarrilooga soovin tervitada seda jumalat v jumalannat (oleme ikka võrdõiglased, eks), kes lubab mul kodus magusat invaliidielu elada, et lapsed oma muredega ilma hooleks, st hätta ei jääks. Ja suur tänu ka eriti kerge ja lyhikese talve eest, sest jõuvarud tundusid kuidagi eriti õhukesed olevat. Praegune päikesepaiste on minu silmaluukidele väga magus ja paneb jätkama mõndagi tööd, mille suhtes pettumus ja tydimus urgitsema kippusid. Maapind on õige pehme ja valmis kasvu viskama, kui tuleb esimene korralik soe vihm. Ja seda kõike veebruaris, madisepäeval! Muru ärkab, puude pungad muutuvad punaseks, hommikuti on aprilli lõhn õhus. Mulle meeldib looduse huumorimeel.

Koer

Vastuseks lugejate kysimustele järgneb koera kirjeldus. Varemkirjutatud on, et 5-aastane steriliseeritud emakoer, hundikoera-laadne, aga enamasti lontis kõrvadega. Vagur ja sõbralik, haugub väga harva. Laste suhtes on viisakas ja äraootav. Kasside jt vastu samuti. Tal tundub olevat hirm meessoost isikute vastu. Teda on kunagi jõhkralt pekstud, sellele vihjab komme teatud olukordades lömitada, samuti murtud koonuluu. Samas tundub see olevat ammune hirm ja mitte domineeriv mälestus, sest pidevalt pekstud koer on teistsugune - närviline ja ettearvamatu. (Olen näinud lömitavat emakoera yhe vana joodiku juures, kellest oli teada, et ta oma pere ja loomade vastu vägivaldne oli, samuti tervet karja närvilisi ketikoeri inimestel, kes loomi halvasti kohtlevad.) Meie Koer on viisakas jalutaja, aga mõnede, eriti endast suuremate koerte vastu on teadmata põhjusel kuri. Ykskord oli mul T. kesklinna asja ja selleks, et minu Koer ei hakkaks yhte suu-uurt hõbedatäpilist tiibetlast maitsma, tuli mul kiiresti tänav yletada. Koer haukus maru kurjalt ja oli võimalik, et ryndab, ei tahtnud kuidagi kõrval käia ja käske kuulata. Pärastpoole sõimas ta veel bussiaknast yhte tundmatut suurt koera parkimisplatsil. Nii et ma valin matkamiseks kohti, kus teisi koeri pole v on nende omanikud rihma otsas ja piisavalt kaugel, et tyli ei tekiks. Aga jalutada iseenesest Koerale meeldib. Kahjuks teen ma praegu lyhikesi otsi, sest köhin ja nohisen kõrvulukustavalt. Ilm pole ka suurem asi. ... Varjupaikades saavad koerad enamasti teatud sorti kypsiseid. Kui meie vanapoiss, 10-ne isane, sööb kõike peale kapsa, siis Koer ei taha peaaegu midagi muud peale liha sisaldava rasvase toidu. Ka Chappid jt poekrõbuskid ei sobi isegi koos piimaga, neid syyakse ainult VÄGA suure näljaga. Nii et meil käib praegu toidualane katsetamine. Võimalik, et tal on valus syya, sest alumised esihambad on pealt kulunud. Seega keedan nyyd pere jaoks natuke rohkem ja annan paar kulbitäit pehmet värki Koerale. Muide, kuni väljas on märg ja kylm, elab ta meil toas. Pärast jalutamist tuleb koera rookida, kui pori on, ja valvata, et ta on korralikult kuivanud ja puhas, enne kui vabalt ringi hypata ja mööbli otsa ronida võib. Kuigi yldiselt on praegu puhtus moes, võib meil loom voodisse ronida. Sest see, kes toidab koera, ostis ka pesumasina. Koeral on nimi ka. Varjupaiga Sairast sai vanema tytre abiga Ciara (loe: Siaara), kõlalise sarnasuse pärast, ja praegu arutlen, kas panna paar lisanime, et oleks lõbusam. No näiteks Veronica Castro oma, kes on kah yks kirju elukäiguga daam.

talve silm läks looja

ja mina pyhin ka unepisaraid. Tõused vara hommikul, saadad lapsed kooli, pissitad koera, tassid puid, mängid pesumasinatega, kohvitad, loed, yritad mõnda erialast mõtet mõelda, haarad mõne majapidamistöö järele, kraamid siit-sealt, iga paari tunni tagant tuleb tegelda söögitegemisega, mõned ehitusalased projektid venivad abiliste puudumise ja oma käte liigesevalude pärast, vahepeal on koristamisest-kokkamisest tappev tydimus, tahaks veidi rohkem pille kätte võtta, aga aega ei leia kuidagi, jne jne... Nädalavahetus oli erakordselt musikaalne. Laupäeval kylastasin sõbrannasid, kitarr kaasas, pyhapäeval oli huvitav kogemus 80 saava sugulase juubelil mängida koos teise akordionistiga dueti korras vanaaegseid rahvaviise. Lahe. ...Uus koer on uskumatult tubli abiline liigesehaigele. Minu teraapiakoer. Mida ta meil teeb, sellest oli yle-eelmises postis juttu. Vana koer on muidugi jätkuvalt kade, aga ma tasapisi õpetan teda mitte meeleheitlikult ja kadedusemarus yyrgama, kui viisakam seltskond yle õue patseerida soovib - nimelt on selleks abinõuks täis kõht! Kes viitsib karjuda ja sõimata, kui kõht mõnusalt nurru lööb. ... Kehvavõitu talv tegi aednikule vähe kurja.  Siidipööriste koha pealt ei oska veel öelda. aga mitu aastat vana Opuntia seenetas ära - teinekord ma katan sellised kultuurid kasvõi eterniidilatakaga kinni, et vett ei saaks. Kahju taimest, aga ehk on kuskil toas selle kaktuse jupike alles. Luban, et olen algaval hooajal kõigi oma sõprade, vaenlaste ja hoolealuste vastu hoolsam ja tähelepanelikum. P.S. Rullitud purustatud põhk on aias veel parem materjal kui puulehed - nimelt kohevam ja tugevam. Ilus hele ka.

Väikene puhkus

Mul sai just majandusaasta läbi. Korjasin oma mõnikymmend tshekki kokku ja panin kirja, bilanss näitab mõõdukat ärikahjumit. Kuna rõõm tegevusest, ennenägematud ja uued omandatud oskused ning riistad on aga rahas mõõtmatud, siis loen oma mikroettevõtte tegevust kordaläinuks ja võtan paar päeva sellist puhkust, kus ma pere ja laste (eriti selle väiksema, kes vajab mitut sorti, sh logopeedilist abi ja erilist tähelepanu) kõrvalt yldse ei võimle mingi äriga. Puhkan aju, koristan ja parandan siin-seal... ja olen kodune luuser, invaliid ning asotsiaal. Vaat nii. Kas keegi arvab, et maal elamine on mingi roosat värvi magustoit või? Pagan, elamine siin vallas, siin kylas ja siin talus on yks korralik roog, mille närimiseks on vaja head tahet ja terveid hambaid ning meeles pidada, et ilu ei synni patta panna, selle koht on parkettide pääl.. ........... Päike soojendab juba ja taimedele meeldib väga, juba on mõte uutel pungadel, vartel ja õitel. Ka mul, ka mul, aednikul. Oksakohad ajamas on pinde, oksad ootamas on laululinde.

Talihari ja koera uus kodu

Ilm on päris mõnna. Kylma antakse ainult jaopärast, et õhuke valge pudi maast päris ära ei kaoks. Lumekiht eksootidel on praktiliselt olematu. "Eksoote" aiaplogijate mõistes on mul vähe, ainult paar kämmalvahtrat, mõned kõrrelised ja sibullilled, aga ka roosid, elulõngad ja rohtsed pysikud ei ole ilmselt asjaga, st lumeta talvega rahul. Kes aga kõlgutamatu rahuga asjasse suhtuvad, need on erinevad siin juba mitu aastat talvitunud puud ja põõsad - elupuud "Brabant" ja "Smaragd", mida saab mõõduka hinnaga kõigist taimi myyvatest ehituspoodidest, ei ole isegi eriti pruunikaks tõmbunud. See viimane on taimede kaitse kylma vastu, mille toimemehhanismi ma kahjuks ei mäleta, aga kevaditi on sellised elupuud alati ilusasti lopsakat kasvu alustanud. Sama ka järjest kosuva "Golden Ribboni" ja "Wareana Lutescens" kohta. Nendel, ma pakun, aitab heledam värvus päikesepõletust vältida. Lehtpuud ja põõsad aga tuduvad täiesti rahulikult. Kui just -38 ei pakuta, siis ma ei muretseks isegi luuviljaliste pärast. ........... Uurisin millalgi endast targemate käest, kuidas ja millist koera muretseda. Et koerake peab olema omaniku nägu, see on selge tõde ja puhas kuld. Minu koer peab olema mõõdukas kehakaalus, mõõdukalt sportlik, armastama teisi loomi ja lapsi, aga samas ei ole tema aadellikkus synnitunnistusel ning peen väljanägemine ja kere vormi ning värvi sobivus kodu sisustusega selle kõige kõrval nii oluline. Pärast paariaastast järelemõtlemist ja eeltööd leidsin, et miks mitte anda võimalus nö kasutatud koerale. Nii. Kylastasin  Tartu Loomade varjupaika ja vestlesin naisega, kes seal koerte eest hoolitseb. Pikalt ja põhjalikult. Tark ja kogenud koerakasvataja Tamara soovitas mul koos lastega tulla koera võtma, sest, nagu ma olen veendunud, koer on ju pereliige ja ta peab kõigiga läbi saama. Koos 8- ja 10-aastase lapsega läksin seda asutust uuesti kylastama. Millised koerad seal elavad, seda saab hyva lugeja asutuse kodukalt ise vaadata, aga meie otsustasime pärast loomade jälgimist ja loomade meie jälgimist võtta steriliseeritud 5-aastase emakoera, kes näeb välja kaukaaslase ja hundikoera vahepealne, kannab valget kraed ja lakoonilisi heledaid sokikesi. On tugev ja turske, aga rahuliku loomuga, sööb mõõdukalt ja kasside peale mööda seinu yles ei roni. Jalutab kiiresti. Mulle meeldib eriti see, et ta oskab autos käituda ja talub sõitu hästi, sest minus peidus olnud koeraarmastaja on lõpuks ometi kapist välja tulnud ja loomulikult soovib vahepeal matkarajal paar kiiremat tiiru teha - niisama joosta on mõttetu, aga kui sul koer ka kaasas on, siis võib joosta kyll ja ennast liigutada on ju tore. Koerajalutamise etikett loomulikult on sama, mis inimeste omagi - ei tohi kedagi ehmatada ega hammustada ja sulle kuuluv peab olema rihma otsas (mitmemõtteline irve) ............ Varjupaikadest veel - loomulikult ei ole sealt looma võtmine tasuta. Inimene, kellel ei jätku raha koera loovutustasu maksmiseks, ei ole ysna tõenäoliselt võimeline ka loomale korralikku toitu JA TÄHELEPANU osutama. Mul oleks eriti rumalate maainimeste kohta palju kurja öelda, aga las see jääb spetsialistide ja ekspertide hooleks. Laske mul armastada.

Kaunitarid jääs 2

Ma olen juba kaua seisnud kangestunult, nägu taeva poole, keha valges surmas liikumatult uut võimalust ootamas. Ma ei suuda seda uut elu tajuda, ma ei tea isegi, kas see tuleb. Tunnen rytmilist valguse ja pimeduse vaheldumist, see on ikka veel nii lootusetu ja pimeduse kasuks. Mu meeltes ja soontes on praegu ainult kivikõvad surmatoovad jääkristallid, mu syda on samuti tumm kristall, ei elu, ei rõõmu, ei uusi kasve toovate mahlade pulbitsevate voolude hoogu ja rytme. Ma seisan mullas, surma pruudiehtes. Kehal kaunis, kuid okaskroonina kriipiv härmaryy, juurtes aina vaiksemalt tuksuv lootus elule ja õitele. Kogu maailmaruumi raskus ja lootusetus lasub mu õienuppudel, mida praegu ei kaitse isegi valge surma salakaval tekk.

Kaunitarid jääs

Iga talve alguses suudan ma ära oodata hetke, kui pikemad vihmalörtsilögaperioodid on läbi, ja alles siis roosid ja mitmed teised katmist vajavad kultuurid paksemate kasukate alla peita. Sel talvel puulehti on väga vähe võtta (läksid teised komposti ja ei viitsi neid sealt koukima hakata:P), see-eest ostsin sygisel loomakeste jaoks rulli põhku, millest jätkub ka taimekeste tarbeks. ... Ei tohi tubases aias liiga agar olla, kui õnnestub kastekann kätte saada. Suhkruleht hallitas maha, aga see pole esimene kord. Seekordne oli 3. ja lõplik katse teada saada, et suhkruleht on vastuvõtlik hallitusseentele ja kardab pimedat ja niisket eestimaa talve. Kui ma poleks teda mõõdukalt kastnud, siis oleks ta ära kuivanud. Seda asja siis sedamoodi. ... Pelargoonidel ja fuksiatel algas uus hooaeg. Nad ajavad pikki peenikesi haledaid võrsekesi. Kus sa oled, kallis päike?

Head soovid sydant soojendamas,

võib rõõmsalt edasi astuda. Suur tänu, armsad kirjasõbrad! ............ See leht, nime poolest lilledest pajatav teemaplogi, on viimasel ajal õigelt rajast kõvasti kõrvale sõitnud. Aiaga on aasta piedaimal ajal õige vähe peale hakata. Aga mitte sel aastal, mitte sel talvel! Maa on sula, märg, tatine, lausa rõõm on pehme jaanuaripäikesepilvituse all muruserval astuda ja mõlgutada, KUIPALJU ma veel roosipeenrast maasikataimi saan, ja kuhu nad kõik panna, ja et sordid segi ei läheks, ja et kas on mõtet pisikest maasikamaad suuremaks teha, noh et kes rohib janiiedasi... Orhideedel on nii raske. Bakteriplahvatuse kätte suri 2 miltoniidiumi, 1 kuuking on lehed kaotanud, kuid juured ja sydamik on tumedad mahlased. Kuukingad muidu on vintsked, meiegi talvel tunnevad ennast talutavalt, kuigi kytteperioodi naljade tõttu enamasti pooled õienupud maha kukuvad. Yks dendrobium kingianumi nimetu aretis, millel teod suvel lehed ära sõid, kasvatab lehitute varte otsas õievarsi. Ja annaks jumal, et veenuskingad, millele on tytartaimed tekkima hakanud, elavad pimeda vastiku nõmeda koleda talve yle. Viirpelargoonid, kaktused ja teised ootavad ainult seda, et valgemaks läheks, ja et sa neile liigselt vett ei sortsa, äkilised bakteriterynnakud ei taba neid nii äkki. ............ Kuidas läheb pr Hilduril? Temal on praegu tasuta erialapraktika, erinevate käsitsikootavate servade ja viimistluste õppimine ja harjutamine, sest masin ei tee 100% kudumit valmis ja. Mul on sygav veendumus, et ilusal kudumil olgu teatud laadi viimistlusega serv, ja osadel rahvariiete varamust pärinevatel kudumitel just nimelt kindlat laadi reljeefse mustriga kaunistused, nagu nt Kihnu kudumite keerukorrad jne. Taolisi asju on mugav harjutada pisikeste esemete, nt kinnaste kallal. Mul on oma pere näol ka kunded olemas, et kui mingi tehnika tuleb kõveram kui arvatud, ei pea poole päeva tööd yles harutama, läheb lastele hullamiseks. Vaat kui ilus elu, lilled ja muusika ja pitsid... aga et elu ei läheks läägeks, jätkub siiski ka kivideveeretamist ja musti murepilvi, ha.

Vana aasta mälestuseks

Kuna ma ei soovi yldiselt inimeste kallal oma tegusat ja tublit temperamenti näidata, no et inimesed saavad kurvaks ja nende sydamed haiget, siis lasen sellel välja pääseda tööriistu kasutades v muusikamaailma sukeldudes. Kinkisin endale jõuluks, synnipäevaks, nääriks ja valentiniks Washburni 12-keelse (tõeliselt vähekasutatud) pilli. Kes ei ole sellist kitarri varem kuulnud, ei tea, millest ilma on jäänud. Minu taset iseloomustab sõna "rahvamuusik", ilmselt see nii ka jääb. Aga see imeilus video meisterlikust mängust ja kaunist loost, mille asja uurimisel leidsin, jääb kõrvu kõlama veel väga pikaks ajaks. Great piece, Mr Shobbrook, really great. Loodetavalt teeb see ilusaks veel kellegi õhtu. ............... Plogimaailmas toimetavad pr-d Lendav ja Al Gusti vihjavad ohtra muusika saatel möödunud aastavahetuspeole. Lugupeetavad, mul oli samuti suur rõõm teie seltsis veeta. Tegelikult jäi meil veel väga suur hulk laule laulmata!