Tööpohmell 2

Sellise postituse peaks igal esmaspäeval tegema :D  sest nädalavahetusel on lapsed kodus ja valvavad yksteist, loomi ja maja ning ma kas vean killut, teen midagi Võrumaal või muud rasket ja töömahukat, pyhapäeva õhtul viskan yleväsinult kylili ja esmaspäeval taastun kergete kodutööde abiga õuesmängimise maratonist. Täna oli samasugune päev. Asi oleks palju meeldivam taluda, kui ma suudaksin magada nagu alkohoo..., nagu lapsuke. Paraku on elu veidrused teinud mu une äärmiselt pinnapealseks ja iga krõbin, kolin, näuksatus, siuts, krigin ja nagin ajavad mu yles ja nii iga tunni tagant. Tuleb minna hulluarsti juurde ja öelda, et olen unetusest hullumas ja soovin veidi aega enne seda elada terve hulluna, sest mitu ehitust on ju veel pooleli. ....... Nädalavahetusel käisin Võrumaal. Muidu tore ja truu koer Siara, kes meiega kenasti koos ringi sõitis ja terve päeva koos põllul ja võsas hängis, pani pyhapäeva lõuna ajal uute koersõprade hõikeid kuuldes kylasse lõikama ja mingid K. kyla inimesed pyydsid ta kinni. Hoolimata sellest, mida nad arvavad (koer ajab karva ja näeb ysna närakas välja), olen ma väga rahul - inimesed hoolivad ja tahavad loomakese koju tagasi saata. Õnneks pandi faceebokisse teade yles ja ma saan oma seiklejanna tagasi. Asja komplitseerib asjaolu, et mu vanemate jaoks on väga tähtis, "mida inimesed kõnelevad" ja arvata, et vaene ema saab head ja paremat kuulda, kuna isa on väga tige inimene ja loomi ei armasta neist kumbki eriti, kui need just korralikult kypsetatud pole. Minul on asjast oma arvamus - kes soovib sõimata, leiab alati võimaluse, aga elu viivad edasi ikka need, kes midagi teha tahavad ja positiivsed on. Tuleleval nädalavahetusel lähen jälle´, sest väljarenditud põllumaal on tarvis viimased paar hektarit paarikymneaastast võsa ära koristada ja see on äärmiselt tore kõiki meeli köitev töö silmipimestavalt kaunil maastikul, värskes õhus, heas seltskonnas, ja vaba ahistavatest yhiskonnanormidest ja soorollidest. Vabastiilis metsatöö teeb õndsaks ja õnnelikuks.