Välja vahetatud pesumasin (ai, kui valus pere eelarvele), õpitud uusi ameteid (torumees), tõstetud kööki ringi, tehtud-joostud-sõidutatud-aetud-tehtud-janiiedasi... ja kui palju jäänud tegemata, sest perenaine peab ju pesu ka pesema ja tolmu võtma, pluss need ylejäänud 42 000 tööd... Minu pensionisammas ja tuleviku tugi...
Aed hakkab roheliseks tõmbuma. Sel puhul kinkisin endale 2 roosi (New Dawn ja Rhapsody in Blue), mida eelmisel aastal ei raatsinud. Mitu liiliasibulat ootavad seda, et paljundamiseks mõned pealmised soomused eemaldada ja siis sibul soojasse potti, sest õues on veel kylmavõitu. Aedkannade armastus jätkub, uuteks (kuigi hangitsetud juba nädalaid tagasi, aga elumärke hakkavad alles praegu näitama) mugulateks on Red King Humbert, tundmatu punane ja Richard Wallace. Uuesti katsetan Mini Luciferi ja Stuttgartiga. Sel aastal panen selle kollekstiooni kindlasti kasvumajja, kuna avamaasuvi jääb lahjaks, eriti eelmise suve lyhikese troopikaosa valguses, kui taimed ei jõudnud märkimisväärset uut risoomiosa kasvatada, eriti halb on see minidele... Mitmetel varemmainitud kylvidel on juba pärislehed (salat, till, petuunia, peiulill jt), aga nt kuradiõunal on liiga kylm, kasv aeglane. tegelikult on vaja taimekapp tööle panna. See on endine poe õllekylmik, millest kylmaagregaat välja võetud ja kapi põhja paigutatud kyttekaabel, mida juhib kapi elektroonika. selleks aga on vaja paigata raamkäru õhukumm, sest kapp talvitus õues varju all... Lõpetuseks - aastad ja noorusaegne eestivabariigi loomekriis koos tollal väga moes olnud syvavaesusega ning riigiametnike järgnevad sotsiaaldarvinistlikud hoiakud, eriti isikuvastaste kuritegude osas, on oma töö teinud ja õilistavad mu isiklikku loometeed mitmesuguste kehaliste piinadega. Liigesed, lylisammas, pea ja seda pöörav kael valutavad tuimalt ja mõistmatult ja mõistus on kohati põris unine ja udune. Täna on mul korralik tööpohmell kange kaela, peapöörituse ja surnud parema jalaga. Aga veidi võimlemist, laste ja koertega mängimist ning ehk võtan isegi labida kätte.
Teha on alati palju, eriti kevadel, aga kõik ei pea korraga ja ühel päeval valmis saama. End on ka ikka säästa vaja, sest keegi peab ka homme ju midagi tegema. Nii, et- hoia end ka homse töö tarvis
VastaKustutaÖökimiseni töötada ei tohi, see maksab end hiljem valusalt kätte. Võta asja mõistusega, kui mitte Sul endal, siis Su lastel on Sind ka hiljem vaja
VastaKustutaMuhediku jutt on õige nagu alati aga õppust võtta on maru raske :)tegelikult ma tean, mida Sa tunned ja kui ennast ei hoia siis on sedasi nagu minul eelmine suvi, poole pealt lõppes igasugune rahmeldamine ja siis mõtlesin küll, et oleks võinud pisut leebemalt endasse suhtuda, seega soovitan soojalt rohkem mängida, kasvõi pilli :)
VastaKustutaahjah, unustasin lisada, et Rhapsody on küll väga ilus, üks mu lemmikuid, aga tema istutamisel tuleb arvestada, et kõrgud 1 meeter ei pruugi tõele vastata. Minu omad kasvavad mul igal aastal üle pea ja ma olen väike küll, aga meetrist ikka pikem
VastaKustutaRhapsody on imeline, minu lemmik ka :) aga mul ei ole teda veel
VastaKustutaHuvitav, sul on nii palju energiat ...
Sa oled väga tragi aga niikuinii ei jõua teha ära kõike, mis loova vaimuga unistaja plaaniks on võtnud. Tegelikult mitte keegi ei jõuaks. Kuidas oleks, kui nüüd ühel järgmisel päeval prooviksid mängida muretut, pisut mugavat ja laisapoolset prouat - kui tervet päeva ei jõua, siis pool päeva ikka.
VastaKustutaNende kannadega ma arvan, kui on ikka pisut ette kasvanud, võib välja minna küll. Vali vaid koht, kus tuuled ei käi peale ja päike paistab suurema osa päevast. Muld olgu kerge ja viljakas ning kasta niipalju kui jaksad! Küll siis kasvavad ja ka õitsema jõuavad.
VastaKustuta