Sellised vanad haruldased, lainetava klaasiga aknaraamid ootasid linnas kortermaja ehitusrämpsukonteineri kõrval jäätmekäitlusse viimist. Nyyd olen ma kah jäätmekäitleja, teen sellest hinnalised käsitööesemed. Aga antud kummik oleks nagu ise pildile roomanud. Ilmselt on tegu mobla fotoka optika kiiksuga. Peegelkaameratel kah ei olnud kaader kunagi täpselt nii suur, kui pildiotsija näitas. (Enam ma suuri klaasfotokaid ei viitsi kasutada, minust järelejäänud fotokoli jäätmekäitleb nyyd vanem laps.)
:) kõlab nii armsalt- hinnalised käsitööesemed. Inetust pardipojast luigeks. Inimene kes annab ka asjadele teada oma väärtusest on ise väga hinnaline. Tegelikult muidugi on kõik inimesed hinnalised aga nad kahjuks alati või siis veel ei tea seda. Ja seda et see hinnalisus antakse, mitte ei pea endale ise silti külge muretsema. Ps. mul on siin lainetav aknaklaas lausa köögis. Rahulikku ja lootusrikast advendi(ootus) aega sulle ja kallitele.
VastaKustutaOskaja käes muutub kõik kullaks.
VastaKustutaJa mida sa nendega teed?
VastaKustuta