Vaevlen juba kolmandat päeva ilma nafta, rummi ja tubakata siin yksikul saarel, ja kus kõik normaalsed mehed on?

Tegelikult on asi palju ebameeldivam. Ma olen pere ja maamajapidamisega hõivatud nii uhkesti, et igasugu raha sissetoovad ametid on täiesti kõrvale jäänud. Midagi pole teha, korduvalt on teistmoodi proovides kodus asjad käest ära läinud. Sõpru ja tuttavaid ma ei tylita oma olemasoluga juba mõnda aega, sest neil on niigi raske ja kiire, nii et ei mingit sotsiaalvõrgustikku moraalse toe ja võimalike vastastikuste teenete osutamiseks ja naiseliku toe jagamiseks või saamiseks, kui asjad väga hullud. Abikaasat ei ole samadel kiirete aegade põhjustel mõtet millegagi tylitada. ....... Paari päeva eest sai enneaegu välja hõigatud idee kylastada yhte põnevat aednikuperet ja nende aeda, et meie kanakombain saaks seal kaseseemnete lasu ära nokitud :D Aga kuna meie buss on moraalselt võttes yhisvara, siis tuli pikema sõidu asjus abikaasaga läbirääkimisi pidada. Ja mis selgus! Raha pole, kuigi terve puhkus kulus kellegi juures ehitades lisaraha teenimisele. Autopaagis on viimane kymps kytust, aga seda on tarvis hoida uuel nädalal tööleminekuks ja õlle järel käimiseks. Minul ka ei ole raha, sest minu eelviimane raha kulus teise töölkäimise auto jaoks veepumba ja muude juppide ostmiseks, aga viimasest rahast veidi allpool. Niisiis võtsin labida ja sisustasin järjekordset ilusat suvepäeva veel yhe kantmeetri, õigemini vist kahe, mulla kärutamiseks. Muld tuleb hooviservast ära kärutada, siis tuleb tuhaplokkidest nurkadele laduda lauapakid, siiani on sajakonnast kandist laudadest välja sorditud ainult väike pakk kanamaja jaoks, veidi erineva pikkusega tollist ehituslauda ja umbes kolm rummu kyttekraami... Jõudsin uude kompostivaalu kärutada nimetatud mulla, ära paigutada tulevase lauavirna 2 nurka ja yhe alustala ja sortida välja veel rummu jagu kytteks minevat lauarämpsu, siis jaks lõppes. Palav. Ei, ma ei nuta. Lamasklen tunnikese ja siis teen veel midagi. Huvitav, kas õhtul paugutamine, röökimine ja politseiyritus ka tuleb, nagu ikka ilusa ilmaga nädalavahetuseti. ....... Huvitav, kas kuskil normaalseid mehi ka on. OK, ma ei ole ise just normaalne naine, vaid maakas ja transiti-mees oma antiikse ja koleda masinapargiga, sh kudumismasinatega, aga sellist kohtlemist, nagu siin, ma ei ole mitte millegagi ära teeninud. Jõuluvana! Ma vajan midagi õrnemat, delikaatsemat, ja õige natuke inimlikku viisakust ja lugupidamist. Ma olen seda väärt. ....... Yhes Sõbralt-sõbrale-nimelisest vanakraami ja -riiete poest olen endale kasutatud rootsi käsitöövidinaid ostnud, ja kunagi jätsin sinna oma telefoninumbri juhuks, kui neile peaks tulema kudumismasinaid. Silmuskudumismasin on tavalise inimese jaoks arusaamatu ja mõttetu jurakas, aga mulle nad miskipärast meeldivad. Yleeile tuli sõbrapoest pakkumine PASSAPi 2-plaadilise masina kohta. Käisin vaatamas, kauplesin hinna osas, ostsin ära. Olen rahul, tegu on töökorras patentkoevõimelise soonikumasinaga. See aparaat on toodetud 1960-te alguses, nagu ma manuaalist välja lugesin, ja tuntud shveitsi kvaliteediga. Palju õnne ja suur tänu kõigile asjaosalistele, järjekordne vanatehnika eksemplar on  leidnud kodu, kus teda mõistetakse ja vajatakse. Aga kudumiseks on praegu liiga palav.