Ei sõnagi

Sellest, mida ma nädalavahetusel tegin. Muidu mõni hakkab jälle meheks pidama ja oh seda õudu, kui naised meestetööde kylge oma käed ajavad, maailm läheb hukka sedasi, yks õige naine on ikka naiselik, õrn ja kaunilt abitu, ennem kylmetab ja nälgib kuuse all, aga oma loodusseaduste poolt paika pandud naiselikku palet ei mineta.

P.s. seda sai õige mitu rummi, liitrit, detsibelli, volti ja kilomeetrit. Esmaspäev on mul seekord eriti bluu.

P.p.s. hea lugeja ikka mõistab, et ma ei nori mitte just tema, vaid hetkel valitsevate poliitiliste jõudude sõnavõttude kallal. Mingid väga 19. sajandi tegelased on hakanud viimasel ajal häbenemata veidraid sõnavõtte meediasse paiskama.