Kuna olen edukalt teostanud mitu synnitust ja kannan riigiasutuste registrites ema nimetust, siis olen bioloogiliselt naine. Täpsustan, mulle see meeldib päris hästi. Aga kuna ma kasvasin yles pehmelt öeldes iseseisvana, siis on soopõhise tööjaotusega asi lihtne - kõik tööd, mida mina teen, on naiste tööd. Iga naine teeb, mis tarvis, kui elu nõuab. Minu elu nõudis perele katuse pea kohale hankimist, mis aga paraku on yks hoopis teine pikk lugu, aga paraku on katusele lisaks vaja ka nt puukuuri ja selle jaoks palki, mida oli kuuseheki seest käepärane võtta.
Oh, elu on igasugu tööde tegemist nõudnud ja kas see on nyyd muu rahva silmis meeste või naiste töö, mind ei kõlguta - tehtud peab see saama, sest muidu.
Veel yks positiivne asi. Eelmise satsi kuuskede otsast tuli kõvasti käbisid ja lapsed mängisid, et ma olen lõkkekurivaim ja tegid mulle käbidest võluringi ymber. Kui mäng ja lõke otsa said, ladus tytar ringi selliseks ilusaks päikeseks. Ma täna kohe ekstra vaatasin, et seda töö käigus katki ei teeks.
See päikene on ilus tõesti :)
VastaKustutaNojah, mis siin lahterdada, parem on tegutseda.
VastaKustuta