Ma olen jõudnud kohta ja seisu, kus ei pea ennast mõttetult lõputult eiteamilleks õigustama ja tõestama, igayhe ees võitlusvalmidusest värisema ja väikestelgi põhjustel sõimu v peksu ootel kangete jalgadega ringi hiilima. Ja kehamälu hakkab sellest puhtaks saama. Taevas on toonist olenemata alati avar ja maastik hingab rahulikult, ykskõik mis ilm tema kohal poleks. Tuul viib halva ära ja ma saan kergema sammuga astuda.
Halturre st tööotsakesi st lisarahakest on ajapuudusel väga väheks jäänud, aga see-eest on kodus otsata palju nikerdamist. Ja seda paljut ei myrgita enam kaaskodanike tujud, luulud, ylekeev isaseuhkus vm puhtast kahjutegemise soovist kantud asjad. Vabadus on selle uue tunde nimi. See on kerge ja hea. Ykskõik, kui kole v arusaamatu mõni asi kaaskodanike jaoks paistab, aga selle eest olen ma maksnud ja mitte vähe.
Ja ma teen seda rõõmuga.
Jälle istutasin noori õunapuid, hostasid ja mägisibulaid.
Pysikute laopeenar sai natuke kõbitud.
Reedest saadik olen yle 200 lillesibula maha torkinud. Enamus darvintulbid ja nartsissid, vastupidavad ja odavad, aga ka uued krookused, mõned liiliad ja laugud. Paar suurpakki st umbes 60 tk tulpe ja kobarhyatsinte jäi homset ootama. Õnneks on maa suhteliselt soe ja ma loodan, et enne talve jõuavad nad uude kodusse sisse elada. 😁
Ega ma koduprouana siis ainult lilledega ei mängi.
Vanade tapeetide ysna aeganõudev korralik mahakoorimine, pereliikmete ja nende tekitatava segaduseteoreemide lahendamine, vahepeal nagu nõiaväel juurde tekkinud uute taimede kiire mahaistutamine, haige jala ajal unustatud asjade yles leidmine ja paikapanek, igapäevane kokkamine ja midagi nigu oli veel...
Vahepeal korraldavad pereliikmed asju ka, aga lastest on lootust, et nad ei talla yhte ämbrit rohkem kui õppetunni saamiseks vaja. Intelligentsed inimesed mulle meeldivad, ja lapsed yldiselt seda on.
Laupäeval käisin kylas. Hea Rahmeldaja Tagatalust korraldas pargi tegemise talgud. Ma hakkasin haigeks jääma, õues kasulik olla ei jaksanud, ja oskasin ainult nurgas istuda ja kidrat tinistada, aga väga tore seltskond oli koos ja meeldiv nö aiahooaja lõpupidu koos lõpmata heade inimestega sai peetud. Olgu nad tänatud ja õnnistatud.
Eile olingi terve päeva haige, aga täna enam polnud aega. Lapsed on niigi viirustõbised, aitab mulle kyll.
Ma sooviksin yles leida paarteist aastat tagasi kaduma läinud jõuvarud, neid on mitmel põhjusel hädasti vaja.
Juhhei.