Ma isegi ei taha.
Ykspä käisin yhes kohas, panin selga paremad riided, kui muidu, ja võtsin kaasa rohkem kidrasid, kui muidu. (Ehk siis, ma ei käinud nt ehituspoes ega jäätmejaamas, muid sihtkohti tuleb aga ette juba äärmiselt harva.)
Yrrist on juba mõni päev möödas, ma elan jälle oma tavalist elukest. Koristan varemeid, kärutan tomatipealseid, panen pesu kuivama. Siis mõtlen jalga puhata ja ajaviiteks mobla pildigaleriid kraamida. Täna pakub see eriti jubedaid yllatusi.
Lapsed, kuradid, tegid mainitud kohas minu teloga pilti, ja mõned neist olid nii õudsed, et ma kustutasin nood kõik ära. Need jätsin alles, kus mind peal ei olnud. Nyyd hoian jälle mõne aasta väga madalat pofiili ja loodan, et mind ruttu ära unustatakse. Inimeste sekka minema olen nõus veel ainult torupilli hankimiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar