Roheline

Korraks tuli kylla väga rõve hilistalv. Tuttava tuttavad ukrainlased olnud šokeeritud sellest,  et 1 päeva jooksul sadasid kaela kõik 9 aastaaega, millest 7 olid väga ebameeldivad. Neil Mariupolis... aga mis me sellest, parem siis juba jäävihm.

Oli tõesti ebamugav, ytleb põline kagueestlane. Kogu tormivarustus läks käiku ja paksem jope kuivab siiani.

Mul on veel põnevaid ebamugavusi tulemas. Varsti on paar uuringut seoses põnevalt valutavate naiskehaosadega, samuti ammendatakse suurema, yldnarkoosiga veose abil kruusamaardla, mis on oma kymmekond aastat rahulikult koguneda saanud. Niikaua kypsen (häirivas tähenduses) põnevas teadmatuses ja (halvas mõttes) erutavas nõrkuses, mis ei lase tegelda eriti millegagi. Kas ma nimelt juba pikemat aega ei jahvata, et tomatid on ymber istutamata,  atv syytelukk ja autode õlid vahetamata ja kyttepuude tegemist pole ma yldse alustanudki, sest vt paar lauset eespool?

Ka mu peas elavad bändid on kuidagi vaiksemad, nad saavad aru, et nende prooviruumipidaja vajab rahu. Seega jauravad nad eriti lyhidalt ja tihti jätavad loo poolelt realt katki. Et ma saaksin rahulikult puid tassida või eaka koerahärra poolt täis pissitud kööki kraamida. Ma tglt ei peaks, sest tihti oleks teisi tassijaid ka võtta, aga ma PEAN. Mu jalad ise ronivad kummaritesse ja siis need kummarid kannavad mind lugematu arvu tiire ymber kevadvetesse uppunud hoovi, kuni ma nõrken, ja jõudu jätkub ainult yhe viimse loitsu jaoks: "Kohvi!!!" Või "Ravumit!!!"

Ykspä aga kirjutas faceebokis Lugupeetud Vanameister Villu Tamme isiklikult, minu selgituste peale, et mul elavad peas bändid, aga et mul ei ole eriti aega nende tekitatud asjakesi lõpuni vormistada, - et laulu valmistegemine on tähtsam kui miski muu. Et kui ikka miski hakkab peas astuma, siis tuleb teised asjad kõrvale panna ja laul valmis teha. See tglt kõlab nagu hea nõuanne. Ma täna proovisin ka. Tekst tuli ja kukkus klaviatuurile kuidagi lausa iseenesest, aga viisiga tegelen pärastpoole. Tunnen juba kontides kummarite kutset ja õues lainetava pori tõmmet. Ohkan, vaatan veel viimast korda töölaua poole ja juba kooberdan sinna, kuhu seletamatu hall võlujõud mind tirib.

P.s. Selline lugu tekkis mu vereringesse. Aga muul ajal olen kena nähtamatu ...aine, ausõna.