Pildil on yks helgem hetk yhest valgemast päevast yhel kõvemal järvekaldal. Vanasti hoidsid tiblad seal oma sõjalennukeid, millega käidi ymbruskonnas elumajade kohal rallitamas, praegu on seal pulbitsevalt laienev rahukevad, kellelgi. Ma ei kurvasta, märtsi lõpupoole läheb ka mul helgemaks ja valgemaks.
13 november 2023
Veel veest
Viimane kord kyla päält tulles jätsin auto maanteeserva järve kaldale ja sumasin viimased paarsada meetrit jalgsi, asju põmst pea kohal hoides. Meie maja ymber tekib suuremate vihmadega savimullast põhjal vett hästi kinnipidav korralik järv ja absoluutselt kõik teadmised geoloogiast tuleb mitmeks nädalaks ymber lylitada teadmistele veesõidukitest. Ja veel tuleb oodata, kuni vanapuiduvirna taha ära uppunud seekord siis eterniidikoormaga muruniidupaat (mururehv niigi ei sobi maastikule, eile sai maastikust juba raba, unustasin selle asja sinna, kui nädal tagasi haigeks jäin ja veel ka hydrofooriga jantima pidin) talve tulles jälle maasõidukiks muutub. Ja väga kannatamatult tuleb nihelda ja oodata, kuni maapind millalgi korralikumalt jäätub, et tolle koorma saaks hoopis hetkel vana õunapuunässi all porivanni võtva Alatult Tagurdatud Vanaraua abil välja nikerdada, sest vaja on, neid kärule laaditud maavarasid oodatakse. Aga kui te niikaua soovite näiteks homseks puid tuppa tuua, siis mööda hooviserva läheb kitsas keeruline rada ja sellelt kõrvale, ilusale läikivale murule astuda ei ole tark. Märg, alati näljane savi neelab kõik, mis te sellele asetate, ja te peate põgenema paljajalu, varustust ja tehnikat maha jättes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar