Talv on sel aastal uskumatult tubli kestvussõidu teinud, novembri keskpaigas maha tulnud ja jäänud lumi saab täna, 5. APRILLIL, korraliku täiendust. Nii et ma söön homme oma tormijoped ära, kui see lumi mingi ime läbi ära suudab sulada. Tõenäolisem on, et need joped tuleb homme ikkagi selga panna. See kevad on eelmistega võrreldes pilvisem ja vesisem. Ma yritan korralik vanamutt olla ja tomateid kasvatada. Jumala valgusest sel kevadel aga ei piisa, taimed on väheldased, välja veninud ja kiitsakad. Aga igal korralikul vanamutil on raamaturiiulis käpatäis kandilisi led-prožektoreid, millele ainult juhe vaja kylge kruvida, ja saabki Edissoni valguse toel edasi asjatada. Ilmselt kattub tomatite DNA minu omaga 99,9%, sest pideva madalrõhkkonna igavene poolpimedus ei sobi ka mulle. Ei jõua ära oodata aega (olgem realistid, ka aprill on meiekandis talvekuu. Äkki juuni? Või siiski august?), millal saan magusalt siriseva lauspäikese käes halumasina juures õitseda.
Pähhhh.
Hyva lugeja tujutõstmiseks kaunis meenutus eelmisest suvest, kus sai terrassi õlitet ja kiviprygi kärutet. Õlist on järel kaunis ämber ning kiviprygi hulgast jäi paigale paar imeilusat kivi. Mulle meeldivad sellised lihvimata kalliskivid. Aga veel mõnda aega ei saa nendega mängida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar