Pr M esitas umbes järgmise kysimuse: Kõrvitsad ei kasva, kevadest saadik on jama, ei tea, miks.
Vastus on järgmine: selle aasta kevad oli jama. Märts oli kylm, märg ja tuuline, nagu peab. Aprillis aga läks soojaks ja mõnedki taimed hakkasid ninasid kergitama. Aga mai teisel nädalal, kohe pärast kartulipanekut, läks kylmaks. Lõuna-Eestis oli 4-5 miinuskraadidega ööd ja päevad olid selle perioodi kohta kylmavõitu. Sel ajal olid luuviljalised õitsemist alustanud ja paljudes aedades ploomi-, kirsi- ja mõned õunapuusortide õied lihtsalt kylmusid ära. Ka mai algul tehtud kylvid said kannatada. Et hakkasid juba tõusma, aga siis tuli talv tagasi...
Mai lõpupoole ja juunis oli mitmel päeval harvaesinevalt kõrge UV-kiirguse tase. Arvan, et ma ei ole ainus, kelle arvates sel kevadel mitmel päeval oli valgus erilist või valet värvi - kuidagi hõbedasem või valgem, kui muidu. Selle tulemuseks on paljudel taimedel, nt valgekirjudel rohttaimedel, kõigil hostadel, niigi päikeseõrnadel elupuu sortidel (kollaste ja valgekirjude okstega) jt päikesepõletus. Juunis ja juulis olid vaheldumisi kuuma-ja kylmalained, mis avamaakurkide, -kõrvitsate jt soojalembide kasvu pidurdasid. Praegu, augusti keskpaiku, on päev kyll veel soe, 22 ° ringis, aga öösiti on heal juhul 9...10° C sooja ja soojalembidele selline asi ei meeldi, KOGU ööpäev peab pealt 20 olema. Minul kõrvitsid ja kurgid kyll kasvavad, aga peale haljasmassi muud eriti ei paista. Aga see-eest on hea kyyslaugu- ja piparmyndiaasta.
Imelik suvi.
Imelik suvi on jah. Pooled floksid kiratsevad.
VastaKustutaAga mu roosile õudselt meeldib. Õitses millalgi... juuni lõpus? suurte ja paljude õitega nagu kapsas, olles ligi minupikkune. Ja nüüd on kasvanud minust pikemaks ja otsustanud teise õitsemisringi teha.
VastaKustutaTeehübriid, mis idee järgi peaks õrnake olema. Kasvukoht on vist küll hea sattunud, hoovis kahe maja vahel ja kõrge plangu vastas, üsna tuulevaikne koht.