Kõrvade elu

Ma ei pea ennast melomaaniks ega oma absoluutset muusikalist kuulmist, kyll aga armastan asjadest helisid välja pinnida ja tõeliselt võimekate inimeste etteasteid vaadata-kuulata. Juba väga pikka aega on selleks haruharva võimalusi olnud, sest majapidamine, lapsed, kärarikkad tööriistad, s.tad autostereod ja oi-kui-nõmedad odavad kõrvaklapid. (Muusikakeskusi ma ei kannata, sest need ei kõlba pillide võimenditeks, aga pillide võimendid ei kõlba nö täisribaga muusika kuulamiseks, aga kuna mul pändi ei ole, siis pole mul ka sedasamust täisribaga PA komplekti)
Täna juhtus erakordne syndmus - ostsin peaaegu head kõrvaklapid. Kahjuks tavapoodides myyakse arvutimängude jaoks mõeldud isendeid, aga mõned kõlbavad ka muusika kuulamiseks. Ja mis ma siis tegin! Unustasin pesumasina käima panna, lasin õhkkytteahjukesel tule alt kustuda ja kõigepealt võrdlesin 2 paari kõrvaklappe ja seejärel asusin meelepärasematega Spotify ja Youtube seest oma lemmikbändide laulude heliribasid kuulama. Noh, et milliseid sagedusi need kõrvaklapid mängivad või nii...
Ja siis tuli mulle meelde yks vanem nali. Sõidame meie (kuhugi kaugemale) ja kuulame Muse'i (On yks ilus rockbänd.) ja kes parasjagu sõnu teab, laulab kaasa. Ja ma teatan kogu sydamest: Annan 10 aastat oma elust, et saada endale hääl nagu Matt Bellamy'l.
Sellised naljad kipuvad täide minema... On teisi läinud ka...
Järgmine kevad st mõni kuu hiljem olin mitu päeva väga, väga haige ja paranemine võttis nädalaid. Ma ei saa enam nt varrastega kududa ega heegeldada, toiduainete lõikamine õnneks tänu kõvale praktikale on enamvähem tagasi, ja käekiri on segane nagu kuratteabmisasi, kaelavalud saadavad mind truude põrgukoertena elu lõpuni, aga ma ei tea siiani, kuidas lauluhäälega lugu on.
Aga las hea lugeja vaatab ja kuulab ise, kas ongi mõtet kapist välja ronida, kui selline monumentaalne talent juba maakeral ringi kõnnib.
https://youtu.be/_Gbj8-KZ69M