Kõike on vahepeal liiast. (Kaebelaul)

Taevas on liiga udune.
Muld on liiga kõva ja savine.
Kuketibud kaklevad liiga palju.
Noori jalakaid on marjapõõsastes ikka liiga palju.
Oeh.
Kirsipuud on liiga haiged.
Päevad on liiga lyhikesed.
Autod on liiga logud.
Maantee on ilus ja sirge, aga liiga igav.
Oeh.
Trepid on liiga väsinud.
Lilled on liiga vanad.
Puiduvirn on liiga kaugel
Ja bussi keres on liiast auke.
Oeh.
(ette kanda iroonilisel venival toonil, olulisena tunduvaid sõnu rõhutades)

Vikatiminutid

Seie tulgu aed.



Vikatiga pildil on endise õueaiamaa juurikapeenrate, põllumeeste kynniservade ja lihtsalt mitme koolkonna köögiviljelejate kuumaastik. Selle aukudesse on hea kokku tassida niidusepuntrad ja mullapalliga pysikud vanast aiast otsa istutada. Yksjagu on juba maas ka.
Mujale ma täna ei jõua.

Värviline suvi

Koristada on palju, sest lisaks vanale kodule tuleb kraamida mitukymmend aastat uut kodu. Mõnes toas on väääga paks kultuurikiht ja minu sees elav väike antropoloog on saanud palju toredat mõtteainet ja õppematerjali lõunaeestlaste eluviiside ja rahvakommete kohta. Kultuurikiht ei ole paha ja tyytu, vaid huvitav.
Naadi ja kassitappude seest ilmus välja vähemalt 2 kõrvalhoone jäänuseid. Peab ehitusregistrit uurima, loodetavasti on nende kohta kanded olemas.
Kolitud taimed istuvad heinast pesas, aga kaua nad enam ei jaksa. Ykspäev ma hakkan neid puuviljaaeda maha istutama, aga esialgsed järeldused on, et muld vajab parandamist, see on kõva olemisega, hele ja savikas.
Yldiselt, nii kiire on, et ei ole aega haigegi olla. Ilusa ilmaga võib.

Veel hulle aegu

Kolisime ära.
Sinna.



Ostsin auke täis pooleteisetonnise bussivanuri ja muudkui aga kolin edasi.
Mõned toredad abilised on tublisti aidanud ka.
Väga kiire on.

Mu silmad on imesid näinud.

Aalujate salaseltsil oli peaaegu salajane kokkutulek, kus võis näha enneolematuid ja seninägematuid asju.
Hiiglaste kivikylvist lillepeenar, paepaadid okaspuumeres ja mägisibulavaip näiteks.



Iga hetk sellest reisist oli haruldane ja hinnaline. Olen marutänulik kõigile, kes selles päevas kohal olid.

Peast soe

See nädal oli tormiline. Nii sõna otseses mõttes kui ka kaudses. Rohkem, kui nii mõnigi äraveedetud eluaasta kõik päevad kokku.
Nädala esimesel poolel oli notari juures meie vana maja myygi ja uue ostu vormistamine ja teiste osapooltega telefoninumbrite vahetamine. Kuna pere kui ka vara tulevikku silmas pidades tegime nii, et abikaasa myyb, aga mina ostan (las detailid jääda lepingutesse, meil oli põhjust nii otsustada), siis on mu väike peake praegu kaelakukkunud de jure (de facto on lihtsam taluda, de jure korral tekib see noblesse oblige moment) vastutusekoorma all natukene kõver, aga mitte kauaks. Tervis on veits jukerdama hakanud, kuna madala vererõhu ja teadmata kaela- ja peaprobleemi teeb pidevalt kõikuv madal õhurõhk ja vihmane ilm raskemaks taluda ja ma tunnen ennast väriseva zombina.
Õhtul läheme abikaasaga bussiraipeid vaatama. Homme on pikk reis koos teiste aiaplogijatega, pyhapäeval aga lähen esimese kolikoormaga uude majapidamisse. Tuleb mitu päris kiiret päeva ja praegu mu kere väriseb kogu jõust, sest pärast pole aega.

Pildil on laopeenar, mille ysna rammusad asukad vajavad asjatundlikku jagamist, sest kena on lisaks sõprade ja sugulastega jagamisele ka uuele perenaisele tulevikuks stardipakett jätta, kui ta midagi soovib. Kui majas leiduva koliga saame veel hakkama, siis aia kolimine nõuab kyll tarku ja tugevaid abikäsi. Mõtlen talgutest.

Tehtud.

Päike on ikka sama kollane, nagu ikka. Puud on sama rohelised ja maailm sama sinine, nagu kogu aeg on olnud.
Aga mina sain täna oma 12 aasta töö eest männipuust medali - vahetasime Tartumaal asuva muinsuseseme Võrumaal asuva kultuuriobjekti vastu. Uus maja on noorem, ilusam ja tervem, kaevu ega elektrit ei pea jälle ise tegema hakkama, koledate naabrite asemel on viljapõllud ja talu krunt on umbes 2,2 korda suurem kui sellel, mille ära myysime.
Yks Võru proua myys meile oma lapsepõlve- ja emakodu. Peab paluma tal koha lugusid rääkida. Sest koht ei ole ainult pinnalaotus ja hooned, vaid ka ajalugu, emotsioonid, mälestused, kultuurikiht.
Maja myygist jäi väike kopikas yle. Selle eest tuleb väga kiiresti hankida buss. Meie vana maja uus pererahvas tahab samamoodi ruttu talveks valmistuma, me korjame kähku oma koli kokku, ja mul on selle yle ainult hea meel.
Kui kolimine on läbi, hakkab buss puukuraditöökoja ratasteks ;)

Ei saa õue,

Kui õrn välismaalane oled.
Tydrukud Taist imevad troopilist kokteili, mis pärit akvaariumist, ja imetlevad tooreid ugrimaa vaateid läbi klaasi.




Sellest aknast vaatavad varsti teised silmad.

Ei saa õue,

Kui õrn välismaalane oled.
Tydrukud Taist imevad troopilist kokteili, mis pärit akvaariumist, ja imetlevad tooreid ugrimaa vaateid läbi klaasi.




Sellest aknast vaatavad varsti teised silmad.

Kuidas saada uut meest

Lihtne.
Värvi vana yle.


Ja ongi valmis:

Mobiilne aiandus

Olen nii kolimise vajadusest kui ka lihtsalt mugavuse mõttes terve rea potiaiakesi kokku pannud. Neid on lihtne kolida. Tänu heale isetehtud mullale ja vihmadele on nad eluga päris rahul.





Liiliate ja nelkide sordinimed on meelest läind. Minivesiroosid peavad tulevikus saama suuremast vannist kodu ja seltsiks mõned kaislad ja kalmused. Aga eriti tore on juba mitmed aastad täiesti sõltumatult oma elu elav jõhvikas maasse kaevatud tynnis, minu tilluke rabapeenar.