Laul kevadtööde alustamisest

Kui ilm on ilus, bluusi nurka heidan, ja kauni päevakese väljas veedan. Sest avaramat õhku vajab ruum ja korrastada kogutut on aeg. Nii mõndagi, mis ammu oli tähtis, on seisus, et tast saada tuleb lahti. On kevadine päike ere, ja ma jõuan kuuri, pööningule ka. Saab valgest riiulist pea pliidisooja, puuriidast sydamelegi saab sooja. On muudki pahna kytteks lõigata, saab varsti "Kuur on korras!" hõigata.
Ja pesumasin täna vatti saab, sest päikses voodilina valgeks saab. Ma köögi vahet jooksen, vestil keel, saab tehtud puit, ja pestud pykse veel.
Ei läinud raisku ilus pyhapäev, kuid aju ajab paiste puhas raev. On tehtud, makstud, kingitud ja veel nii mõndagi, kuid ikka vähe veel. Mees tige on, ämm kuri, kälid solvund, kuid minu roosa hommikmantel tolmund. Ei ole aega enam selles elus, kyll põlvkond uus on hea ja tark ja ilus.